Ameeriklased varuvad hoogsalt hõbedat.

 Manhattani Stack’si mündipoe seinad on täis klaasvitriinidesse vaatamiseks välja pandud raha, 18. sajandist kuni tänapäevani.
Siiski püüab praegu klientide pilku vaid üks münt: hõbedane American Eagle.

«Hõbedal on vägev minek. Inimesed haaravad hõbedat.  Inimesed ei taha raha pangas hoida,» ütles poepidaja Eric Streiner.

«Ostjaid on igasuguseid, alates ärimeestest kuni hulludeni,» lisab ta.

Kõikjalt USAst kostab sama lugu. Rahulolematute jänkide meelisinvesteeringuks on muutunud hõbe.

Nüüd, kus inimeste pettekujutlused on purunenud ja silmad avanenud – nii valitsuse, Föderaalreservi kui Wall Streeti pankade suhtes – tõuseb hõbedanõudlus raketina.

Ühtlasi on hõbe enam kui kaks korda kallimaks läinud. Alates augusti lõpust, mil keskpank esimest korda teisest dollaritrükkimise raundist ehk «kvantitatiivsest leevendamisest nr 2» rääkima hakkas.

Nii kõrget lendu nagu praegu tegi valge väärismetall viimati 1980. aastal, kui hinna ajasid üles USA naftatöösturid vennad Huntid.

Deutsche Banki analüütik Daniel Brebner, ütleb, et hõbedasse investeerijatele «ei meeldi suund, mille nende riik on valinud – eriti USAs, aga mujal ka».

«Nad otsivad poliitilisi alternatiive, samuti uusi viise kuidas oma vara hoiustada,» lisas ta.

Kõige selgemini hakkab hõbedavaimustus silma müntide ja väikeste kangide tasandil, mis on väikeinvestoritele kõige kergemini kättesaadavad.

Kõik maailma rahapajad müüvad rekordkiirusel hõberaha: USA rahapada on aasta esimese kolme kuuga müünud 12,4 miljoni untsi jagu American Eagle hõbemünte. See kogus võrdub umbes 6 protsendiga kvartalis kaevandatud hõbedast – kogu maailma peale kokku.

Kanada kuningliku rahapaja müügijuht David Madge ütleb, et hõbedaste Maple Leaf müntide müük on «jätkuvalt jõuline ning nõudlus käib meil siiamaani üle jõu».

Võimas nõudlus on poed populaarsematest müntidest puhtaks teinud.

«Praegu läheb müügiks kõik, mis saada õnnestub,» ütles New Yorgi mündipoe Manfra, Tordella & Brookes omanik Michael Kramer. «Kui tahan, võin oma [nädalase] portsu viie minutiga maha müüa.»

Müüjate sõnutsi on teatud toodete nagu näiteks 100-untsiste kangide ja American Eagle hõberahade nõudlus lennutanud hinnalisandid – ehk siis summad, mille võrra tooted endas sisalduva metalli hinnast kallimad on – kõrgeimatele tasemetele alates aastast 2008.

Hõbe on varju jätnud isegi kulla, mis koos temaga paberraha allakäigu vastu varjupaika pakub.

Osaliselt võib seda nähtust selgitada ehk tõsiasjaga, et hõbe on kasulik ka tööstuses ja lõikab seetõttu kasu maailmamajanduse mõningasest virgumisest.

Veelgi tähtsam faktor on müüjate sõnutsi aga ootus, et madalama hinnaga hõbedat võib ees oodata kullast kiirem ralli.

USA väärtmetallimüüja Fidelitrade’i tegevjuht Jonathan Potts tõmbab siinkohal paralleele aktsiaturgudega, kus mõned investorid eelistavad osta odavamaid aktsiaid. «Meil käib igasuguseid inimesi. Igasugustest erinevatest eluvaldkondadest. Rikkaid, vaesemaid – igasuguseid,» ütles ta.

«Paljud inimesed usuvad, et hõbedal on praegu palju suurem tõusupotentsiaal kui kullal.»

Hõbedaralli mootoriteks pole aga vaid rahulolematud ameeriklased. Hüppe on ostmine teinud ka teistes maades, esirinnas on Hiina ja India. Hiina on viimase kolme aastaga muutunud netoeksportijast oluliseks hõbedaimportijaks.

Siiski on nii mõnigi kaupmees hõbeda tugevusest pahv ja segaduses. Nad osutavad sellele, et hindadele peaks mõjuma rahustavalt kaevanduste kasvav tootmine ja sellega koos käiv praak.

Sama ettevaatlikud on ka mõned investorid. Edel Tully UBSist ütleb, et «kuigi paljud turuosalised on vaimustunud hõbeda tööstus- ja jaemüüginõudlusest ning muretsevad füüsiliste varude nappuse pärast, on olemas ka teine leer, mis leiab, et turul on praegu liiga palju spekulatiivset müra.»

Kuid iga investori või analüütiku kohta, kes hõbeda aluste tugevuses kahtleb, on küllaga isikuid, kes palju kõrgemaid hindu nõuavad.

Brebner Deutsche Bankist usub, et tuleval aastal tuleb keskmiseks hõbedahinnaks rekordilised 50 dollarit Troyes’ untsist. Praegu on untsihind 37 dollarit.

On veelgi agaramaid, kes nõuavad, et kulla- ja hõbedahinnad seataks kooskõlla kahe metalli «saadavalolemise suhtega» planeedil Maa. Mis on umbes 19:1. Või et hõbe peaks ületama oma 1980. aasta tippmargi, mis inflatsiooni arvestades oleks ligikaudu 150 dollarit untsist.

Vähemalt praegu teevad hõbedahullud igatahes kõvemat lärmi kui nende rahustajad.

Kui maailma suuruselt neljas kaevandaja Pan American Silver hiljuti investorite kõnedele vastas, kõlas ühe inimese suust pigem sõjahüüd kui küsimus: «Olukorras, kus pankrotti on minemas kogu USA ja ta osariigid, tuleb neil varsti kolmandat korda dollareid trükkima asuda… Sest Föderaalreserv ei lase neil pankrotti minna, ja kuna hõbe maksab vaid veidi üle 35 dollari, on kasvuruumi taevani.»

http://www.e24.ee/?id=411032