Atonen: Eesti tahab olla Euroopa pailaps

Endise majandusministri ja reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul võiks valitsus “ära unustada jutu, et abipaketid on investeering” ning kalkuleerida tõsiselt, kas neist on kasu.

Atonen rääkis Vikerraadio saates “Reporteritund”, et eurovõlakirju peab peaminister Andrus Ansip otseseks kulutuseks, samas kui EFSF-is osalemist hindab heaks investeeringuks.

“Minu arvates võiks Eesti esindajad ära unustada jutu, et abipaketid on mingis osas investeering. Tegelikult on see ikkagi puhas abi,” rõhutas ta.

“Samuti tuleks väga tõsiselt kalkuleerida, kas see abi on asjakohane ja läheb õige asja katteks,” ütles Atonen.

“Mina arvan, et praegused abipaketid ei stimuleeri lõppkokkuvõttes midagi,” sõnas ta.

“Ma ootaksin valitsuselt kriitilisemat meelt. Mulle tundub, et me tahaksime praegu olla nagu Euroopa pailapsed,” lisas ta.

Euroala ei ela võlakriisi üle

Meelis Atonen meenutas, et ütles kolm ja pool aastat tagasi ühel üritusel esinedes, et dollar ja euro ei ela võlarallit üle.

“Praegu ma seda arvamust ei muudaks. /…/ Minu jaoks ei ole küsimus selles, kas eurotsoon peab vastu või mitte, vaid selles, kaua see praegusel kujul vastu peab ja mis saab edasi,” ütles ta.

SEB ökonomist Hardo Pajula kinnitas sama. “Tõenäosus, et euroala praegusel kujul koos Kreekaga vastu peab, on ikkagi väike või väga väike,” märkis ta.

Swedbanki endine analüütik Maris Lauri ütles, et lähiajal euroala tõenäoliselt lagunema ei hakka, sest tugev poliitiline tahe selle koos hoidmiseks on endiselt olemas.

Pajula ja Atonen rõhutasid samas, et see võib kiiresti muutuda.

“Väga hea näide on Soome – riik, kellelt me võiksime õppida. Nad on olnud väga praktilised ja nutikad. Umbes pool aastat tagasi, kui Soomes olid valimised, oli väga valdav ikkagi see mentaliteet, et me oleme ühes peres ja aitame kõiki. Timo Soini oli üksik friik, kuid ühel hetkel sai ta palju hääli,” selgitas Atonen.

“Tema retoorika oli võib-olla lihtsustatud, kuid üldse mitte vale, ning teised poliitikud pidid hakkama seda üle võtma. Lõppkokkuvõttes on Soome muutunud Euroopa keskse mõtte tagantkiitjast /…/ riigiks, mille puhul on öeldakse, et Slovakkia ja Soome on need, kes mõtlevad ja argumenteerivad. Poliitiline tahe võib rahva meelsuse muutumisel seega väga kiiresti muutuda.”

Oliver Kahu

http://uudised.err.ee/index.php?06234572#.TnHzpDfhluc.mailto