Lisa hinnateavitus

Hiina müüb USA riigivõlakirju ja ostab kokku kulda

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 13.12.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2144,74 EUR/oz
  
+ 0,59 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,94 EUR/oz
  
- 0,40 EUR

13.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Hiina on usinalt müümas USA riigivõlakirju ning ostab kulda kokku. See viitab sellele, et riik soovib oma sõltuvust dollarist vähendada ning võib olla planeerimas jüaani või BRICSi ühisvaluuta tagamist kullaga.

Hiina jätkas septembris USA riigivõlakirjade müüki ja nüüd nende maht langenud madalaima tasemeni alates 2009. aasta maist, selgub novembri keskel avaldatud USA rahandusministeerium andmetest.

Hiina vähendas septembris USA riigivõlakirjade portfelli 27,3 miljardi dollari võrra, 778,1 miljardi dollarini. Nüüd on kõne all olevaid võlakirju müüdud juba seitse kuud järjest.

Üleüldiselt on märgata trendi, kus paljud riigid on USA riigivõlakirju müümas. USA suurim krediitor on jätkuvalt Jaapan, kolmandal kohal on Suurbritannia. Ka need riigid on võlakirju müünud, vähendades nende hulka septembris vastavalt 28,5 ja 29,2 miljardi dollari võrra.

Hiina ostis järk-järguliselt USA võlakirju kuni 2013. aasta maini. Tipphetkeks oldi USA riigivõlakirjadesse investeerinud ligi 1,3 triljonit dollarit.

Võlakirjade müügilaine on toimunud ka institutsionaalsete investorite seas, mis on hinnad kiiresti kukkuma pannud ning tootluse (intressi) üles surunud.

USA on alates 2020. aastast oma riigivõlga plahvatuslikult kasvatanud ning võlakirjade pakkumine on suurenenud. Selle põhjuseks on tohutu eelarve defitsiit, mida on vaja finantseerida uute laenudega. Samal ajal on uute laenude intress tunduvalt kõrgem kui eelnevate oma. Pikemalt saab selle dünaamika kohta lugeda siit.

Miks Hiina USA riigivõlakirju müüb?

Põhjuseid, miks Hiina USA võlakirju müüb, võib olla mitmeid. Laias laastus saab välja tuua kolm põhjust.

Üks põhjus võib olla jüaani kursi toetamine. Võlakirjade müümisel saadakse dollareid, mida kasutatakse jüaanide ostmiseks, mis omakorda turgutab jüaani kurssi. Hiina majandus on pärast koroonakriisi olnud küllaltki nõrgas seisus. Probleeme tekitavad nii kinnisvaraturu olukord, kaubanduse langus (ja jätkuv kaubandussõda USAga) ning nõrk majanduskasv. Hiina ei soovi, et jüaan teiste valuutade suhtes liialt nõrgeneks.

Teine põhjus on geopoliitika. USA ja Hiina suhted on viimastel aastatel tunduvalt halvenenud ning USA on dollarit hakanud aktiivsemalt kasutama ka geopoliitilise relvana. Kui Hiina soovib dollaril põhinevast finantssüsteemist oma varasid välja viia, siis palju variante neil selleks ei ole. Üks variant on kuld – füüsiline kuld on üks väheseid varasid, mille globaalne turg on piisavalt likviidne, et sinna kümneid miljardeid dollareid investeerida.

Kolmandaks põhjuseks võib olla see, et Hiina usaldus USA riigivõla osas on murenemas. USA fiskaalne olukord on märgatavalt halvenenud, millest on märku andnud ka mitmed reitiguagentuurid. See on ka üheks põhjuseks, miks USA riigivõlakirjade hinnad on viimastel aastatel järsult langenud, mis on tähendanud, et USA peab võla pealt aina kõrgemat intressi maksma.

Tõsi, kui vaadata dollarites nomineeritud varade hulka Hiina reservides, on see siiski püsinud alates 2015. aastast 1,8-1,9 triljoni dollari juures stabiilsena. Sellegi poolest on USA riigivõlast loobutud ning ostetud on näiteks USA riigiga seotud ettevõtete võlakirju. Näitena saab tuua kinnisvarafirmad Fannie Me ja Freddie Mac, kes pakuvad võla pealt ka kõrgemat intressi.

Hiina ostab kulda kokku

Samal ajal on Hiina aktiivselt kulda kokku ostmas. Kuigi ametlikes andmetes ulatusid Hiina kullareservid septembri lõpu seisuga 2191 tonnini, siis arvatakse, et tegelikud reservid võivad ulatuda isegi enam kui 10 000 tonnini. Mitmete analüütikute sõnul võib see number võib ulatuda isegi 20-30 000 tonnini.

Põhjuseid on seal mitmeid. Esiteks on Hiina olnud alates 2007. aastast maailma suurim kullatootja ning kodumaise toodangu eksport on seejuures keelatud. Alates 2020. aastast on kaevandatud enam kui 7000 tonni kulda ning ettevõtted, mis on riigi käes, moodustavad poole toodangust.

Samuti tegeletakse usinalt kulla impordiga. Erinevate hinnangute kohaselt on riik sellel sajandil importinud vähemalt 6000 tonni kulda. Kuigi osa sellest kullast on jõudnud ka Hiina inimeste kätte, siis on ülimalt tõenäoline, et erinevate ettevõtete ja institutsioonide kaudu on suur osa just Hiina valitsuse kontrolli all. Hiina kullareservide kohta saab pikemalt lugeda siit.

Hiina salajaste kullaostude kasuks räägib ka fakt, et Maailma Kullanõukogu poolt avaldatavate keskpankade kullaostude puhul ei ole enam kui poole puhul teada, kes kulda ostab.

Eelmisel aastal ostsid keskpangad üle maailma kokku suurimas koguses kulda alates 1967. aastast. Tänavu on kullaostud olnud isegi tempokamad – mullu osteti esimese kolme kvartaliga kokku 698 tonni kulda, siis tänavu on kolme kvartaliga ostetud 798 tonni.

Hiina võib olla valmistumas BRICSi ühisvaluutaks või jüaani tagamiseks kullaga

Kulda nähakse ka potentsiaalse BRICSi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ja teiste arenevate riikide ühendus) uue reservvaluuta nurgakivina. Arvatakse, et see valuuta võidakse tagada kulla ja teiste maavaradega. Hiljuti liitusid BRICSi ühendusega ka Saudi Araabia, Iraan, Etioopia, Egiptus, Argentina ja Araabia Ühendemiraadid.

Tõsi, ühisvaluutast on juba aastaid räägitud, aga seni pole konkreetseid samme selle loomiseks astutud. Praegu on pigem otsustatud teha omavahelisi tehinguid aina enam enda valuutades, vältides sellega USA dollarit. Samas on selge, et täieliku ülemineku jaoks peab kindlustunne nende valuutade suhtes paranema. Kuna kuld on ajalooliselt olnud väärtuse säilitaja ja rahasüsteemide aluseks, siis on see ideaalne viis, kuidas tagada riikidevaheline usaldus ning valuutade stabiilsus.

Hiina võib olla planeerimas ka üleminekut kullastandardile, aga praegu on see võimalik ainult osaliselt, sest ka ametlikest numbritest tunduvalt suuremad reservid ei kataks praeguse kursi alusel kõiki jüaane.

 

Lugemissoovitus Teile