Riikide keskpangad jätkavad kulla osturallit

08.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpangad jätkasid selle aasta sügisel kulla rekordilist kokkuostmist ning tänavu on oma reserve suurendatud juba 800 tonni võrra, selgub Maailma Kullanõukogu andmetest.

Kokku ostsid keskpangad üle maailma kolmandas kvartalis 337 tonni kulda. Selle aasta jooksul on nüüd ostetud kokku 800 tonni kulda, mida on 14 protsenti enam kui mullu kolme kvartaliga. Keskpankade ostud olid mullu suurimad alates 1967. aastast.

Kulla keskmine tonnihind on 2023. aastal olnud 62 miljonit dollarit, seega on keskpangad kokku investeerinud kulda tänavu ligi 50 miljardit dollarit.

Tõsi, eelmise aasta kolmandas kvartalis ulatusid ostud 458 tonnini, aga see oli ka rekordiline kvartal. Mullu jõudis füüsilise kulla kogunõudlus keskpankade ostude toel 11 aasta tippu. Erinevalt teisest kvartalist oli keskpankade poolne müümine kolmandas kvartalis minimaalne.

Kõige suurem ostja oli Hiina Keskpank, suurendades oma ametlikke reserve kolmandas kvartalis 78 tonni võrra. Aasta algusest alates on keskpank kasvatanud reserve 181 tonni, 2192 tonnini. Paljude analüütikute sõnul on Hiina tegelikud kullareservid sellest tunduvalt suuremad. Arvatakse, et need võivad isegi ulatuda 15-20 000 tonnini.

Suurt ostuhuvi on üles näidanud ka Poola Keskpank, kes on oma reserve suurendanud tänavu 105 tonni võrra, kolmandas kvartalis kasvasid reservid 57 tonni. Oktoobri alguses ütles Poola Keskpanga president Adam Glapinski, et nende soov on tõsta kulla osakaalu reservides 20 protsendini. Praegu on keskpangal 334 tonni kulda, mis moodustab 11 protsenti kõigist reservidest.

Türgi hakkas kullareserve samuti uuesti suurendama. Kolmandas kvartalis osteti 39 tonni kulda, veel teises kvartalis oldi netomüüjad. Müümise põhjuseks oli siis väga tugev kodumaine nõudlus. Võrreldes aasta algusega on siiski nende kullareservid 12 protsenti langenud.

Lisaks suurematele ostjatele soetasid enam kui tonni kulda veel kaheksa riiki – India (9 tonni), Uzbekistan (7 tonni), Tšehhi (6 tonni), Singapur (4 tonni), Qatar (3 tonni), Venemaa (3 tonni), Filipiinid (2 tonni) ja Kõrgõzstan (1 tonn).

Kulla müümist toimus vähe. Kazakhstan oli ainukesena müüja, loobudes 4 tonnist kullast.

Kui vaadata esimese kolme kvartali andmeid, siis on selge, et ka see aasta saab olema keskpankade jaoks suur kulla osturalli. Maailma Kullanõukogu kirjutas, et ostuhuvi on nende ootusi ületanud.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Keskpangad hoiavad suuremat osa oma reservidest riigivõlakirjadest. Nii ka Eestis, kus erinevate riikide võlakirjad moodustavad 90 protsenti reservidest. Kusjuures kuld moodustab reservidest vaid 1 protsendi.

Kuna riigivõlakirjade hinnad on alates 2020. aasta tippudest kiiresti langema hakanud, siis on see hinnalangus söömas ka riikide reserve. Minu hinnangul sai võlakirjade 40 aastat kestnud tõusutsükkel 2020. aastal läbi ja nüüd näeme pikaajalist hinnalangust, sest võlad on rekordilistel tasemetel ning inflatsioon saab olema 2020ndatel tunduvalt kõrgem kui eelmisel kümnendil.

Paljud riigid saavad aru, et sellises keskkonnas tuleb oma reserve hajutada ning riskide vastu ennast paremini kaitsta. Samuti on kullareservide suurendamine kontsentreeritud peamiselt itta, läänes nii palju kulda ei osteta. See võib olla seotud trendiga, kus Aasia riigid soovivad oma sõltuvust dollarist ja teistest valuutadest vähendada.

Keskpankade kullaostud parandavad kulla fundamentaalset pilti ning pakuvad hinnale tuge. See on üks põhjustest, miks kuld on viimase aasta jooksul küllaltki kõrgel tasemel püsinud.