Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Tavid kasutab küpsiseid, et tagada veebilehe piisav funktsionaalsus ning samuti selleks, et muuta meie veebilehe kasutamine lihtsamaks ja pakkuda isikupärastatud kasutajakogemust. Lugege täpsemalt meie küpsisepoliitika kohta siit.
Palun vali, milliseid küpsiseid lubad Tavidil kasutada
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
tavex_cookie_consent | Stores cookie consent options selected | 60 weeks |
tavex_customer | Tavex customer ID | 30 days |
wp-wpml_current_language | Stores selected language | 1 day |
AWSALB | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
AWSALBCORS | AWS ALB sticky session cookie | 6 days |
NO_CACHE | Used to disable page caching | 1 day |
PHPSESSID | Identifier for PHP session | Session |
latest_news | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
latest_news_flash | Helps to keep notifications relevant by storing the latest news shown | 29 days |
tavex_recently_viewed_products | List of recently viewed products | 1 day |
tavex_compare_amount | Number of items in product comparison view | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
chart-widget-tab-*-*-* | Remembers last chart options (i.e currency, time period, etc) | 29 days |
archive_layout | Stores selected product layout on category pages | 1 day |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
cartstack.com-* | Used for tracking abandoned shopping carts | 1 year |
_omappvp | Used by OptinMonster for determining new vs. returning visitors. Expires in 11 years | 11 years |
_omappvs | Used by OptinMonster for determining when a new visitor becomes a returning visitor | Session |
om* | Used by OptinMonster to track interactions with campaigns | Persistent |
Küpsise nimi | Küpsise kirjeldus | Küpsise kehtivus |
---|---|---|
_ga | Used to distinguish users | 2 years |
_gid | Used to distinguish users | 24 hours |
_ga_* | Used to persist session state | 2 years |
_gac_* | Contains campaign related information | 90 days |
_gat_gtag_* | Used to throttle request rate | 1 minute |
_fbc | Facebook advertisement cookie | 2 years |
_fbp | Facebook cookie for distinguishing unique users | 2 years |
Äsja jalgpalli maailmameistrivõistlused võitnud Argentina on keerulise ajalooga riik, millel on olnud palju iseseisvussõdu ja erinevaid lippe, presidente ning diktaatoreid, kelle kõikide nimesid on raske meeles pidada. Kuidas riik aga omale nime sai? Selgub, et nimi on seotud hõbedaga ja seda lugu jagamegi.
Argentina on Lõuna-Ameerikas suuruselt teine riik ning maailmas kaheksas riik. Riigi pindala on ligi 2,8 miljonit ruutkilomeetrit ehk Eestist enam kui 60 korda suurem.
Argentina on Lõuna-Ameerika riik, mis asub mandri lõunaosas. Argentinast läänes asub Tšiili, põhjas Boliivia, Paraguay, Uruguay ning Brasiilia ning lõunas Atlandi ookean. Riigi kõige tähtsam jõgi – Rio de la Plata – eraldab Argentinat Uruguayst. See jõgi ning selle nimi on olnud Argentina nime kujunemisel võtmetähtsusega. Selle jõe nimi pärineb 16. sajandist, mil Portugali ja Hispaania vallutajad jõudsid Lõuna-Ameerika mandrile.
Lugusid Argentina nime saamisloost on mitmeid ning pole täpselt teada, millised nendest kõige tõesemad on. Üks asi on aga kindel, et see on seotud Rio de la Plata jõe ja hõbedaga.
Ühe loo järgi oli 16. sajandi alguses Hispaania vallutusretkel osalenud Aleixo Garcia kuulnud lugusid kuulsast Valgest Kuningast, kes valitses riiki, kus leidus väga palju hõbedat. See riik on tänapäeval Boliivia. Seega otsustas Garcia seilata seal asuvasse Potosise linna – hõbedat leidus just selle linna juures olevast Sierra del Plata mäeahelikust.
Ta sai sealt hulganisti hõbeesemeid ja kingitusi. Tema saatus oli aga traagiline – teekonnal langes ta Brasiilia piiri lähedal Payaguase hõimuliikmete ohvriks. Ekspeditsioonis osalenud Guarani hõimuliikmed võtsid osad hõbeesemeid endale ning naasid nendega oma koduriiki. Nad hakkasid levitama jutte suurest jõest, mis viis hõbedat täis maale.
Kuigi Rio de la Plata jõe nime täpne päritolu ei ole teada, siis kõige rohkem arvatakse, et seda hakati kasutama Itaalia avastaja Sebastian Cabot’ 1526-1529 korraldatud retkede järel. Rio de la Plata tähendab tõlkes hõbeda jõge. Tõsi, mõnevõrra on tegemist folklooriga ning jõele on ka mitmeid teisi nimesid pandud, näiteks Mar Dulce, Rio de Solis, Rio de Santa Maria ja Rio Jordan. Rio de la Plata on aga nimi, mis on tänaseni püsinud.
Seega jõgi, mis on ühtlasi ka Argentina riigipiiriks, sai nimeks Hõbeda jõgi. Argentea juureks on aga ladinakeelne sõna argentum, mis tähendab hõbedat. Esmakordselt mainiti nime Argentina 1602. aastal Hispaanias kirjutatud luuletuses.
Portugali maadeavastaja Lopo Homem oli üks esimesi, kes hakkas piirkonna nime seostama hõbedaga. 1612. aastal avaldas Ruy Diaz de Guzman raamatu, kus nimetas kõne all olevat piirkonda Tierra Argentinaks. See tähendab hõbeda maad või hõbedast maad.
Ameerika Ühendriikide iseseisvumisega samal aastal (1776) hakati praeguse Argentina, Paraguay, Boliivia ja Uruguay maa-alasid nimetama Virreinato del Rio de Plataks. Kui riik sai 1816. aastal omale põhiseaduse, siis sai ta nimeks Argentina Vabariik ja see püsib tänaseni.