Lisa hinnateavitus

Keskpangad jätkasid mullu kulla rekordilist kokkuostmist. Miks?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 08.02.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2220,48 EUR/oz
  
+ 19,48 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,92 EUR/oz
  
+ 0,21 EUR

08.02.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Keskpangad, kes on viimastel aastatel olnud kullaturu kujundamises võtmetähtsusega, ostsid ka mullu väga suures koguses kulda, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) uuest raportist.

Eelmise aasta viimases kvartalis ostsid maailma keskpangad kokku 229 tonni kulda. Terve aastaga osteti kokku 1037 tonni kulda, mis moodustab umbes veerandi ülemaailmsest kullanõudlusest. Globaalselt on keskpankade käes nüüd ametlikult 36 700 tonni kulda. Maailma ajaloo jooksul on üldse kokku kaevandatud umbes 215 000 tonni kulda.

2022. aastal ostsid keskpangad kokku 1082 tonni kulda, mis oli suurim näitaja alates 1950. aastast. Keskpangad on aktiivselt olnud kulla netoostjad alates 2010. aastast, suurendades 14 aastaga oma kullareserve 7800 tonni võrra. Rohkem kui veerand sellest on ostetud viimase kahe aasta jooksul.

Maailma Kullanõukogu 2022. ja 2023. aasta keskpankade küsitlusest selgus, et kulla kaitse kriiside vastu ning roll pikaajalise väärtuse säilitajana on peamised faktorid, miks keskpangad kulda hoiavad ja seda juurde soetavad.

Kulda ostavad arenevad riigid

Suurem osa ostudest tehakse arenevate riikide keskpankade poolt. Paljud neist riikidest on viimastel aastatel olnud regulaarsed ostjad, selgub raportist.

Suurim kullaostja oli Hiina keskpank, kes suurendas mullu oma reserve ametlikult 225 tonni võrra. Need on suurimad ostud alates 1977. aastast, mil andmeid koguma hakati. Nüüdseks on Hiina ametlikud kullareservid tõusnud 2235 tonnini, selgub raportist. Need moodustavad Hiina keskpanga reservidest aga vaid 4 protsenti.

Arvatakse, et Hiina kullavarud on ametlikest tunduvalt suuremad. Kuna Hiina on kulla ekspordi keelanud ning on samal ajal viimase 20 aasta jooksul tootnud tuhandeid tonne kulda, siis hinnatakse, et tegelikud reservid võivad ulatuda isegi 10-15 000 tonnini. Selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kullaostudelt oli teisel kohal Poola Keskpank. Aprillist novembrini ostis sealne keskpank 130 tonni kulda, suurendades oma varusid aastaga 57 protsenti, 359 tonnini. Poola keskpanga juht Adam Glapinski on öelnud, et nende eesmärk on hoida 20 protsenti oma reservidest kullas. Praegu moodustab kuld nende reservidest 12 protsenti.

Kolmandal kohal oli Singapur, kes suurendas mullu oma varusid 77 tonni võrra, 230 tonnini. Liibüa keskpank ostis 30 tonni kulda ja Tšehhi keskpank soetas 19 tonni kulda. Nüüd ulatuvad Tšehhi kullavarud 31 tonnini.

Umbes 2 tonni võrra suurenesid ka Euroopa Keskpanga varud, aga selle tõttu, et Horvaatia liitus euroalaga.

Kõige suuremad müüjad

Raporteeritud ostud ületasid tunduvalt müüki. Kõige suuremad müüjad olid Kasahstan ja Usbekistan, kes loobusid vastavalt 47 ja 25 tonnist kullast. Mõlemad pangad ostavad kulda kodumaiselt, sest riigid on märkimisväärsed kullatootjad. Selle tõttu toimub ka väga aktiivne keskpanga varude reguleerimine. Pole üllatus, et riigid on olnud vahel ostjad, vahel müüjad.

Boliivia keskpanga varud vähenesid maist augustini 18 tonni võrra, sest riik võttis vastu seaduse, mis võimaldas reserve müüma hakata.

Netomüüja oli ka Türgi, kes hiilgas 2022. aastal suurte ostudega. Samas – kui märtsist maini müüdi kõrge kodumaise nõudluse rahuldamiseks 159 tonni kulda, siis aasta teises pooles osteti sisuliselt kõik müüdud kuld tagasi. Praeguseks on Türgi kullareservid kerkinud 540 tonnini.

Maailma Kullanõukogu kirjutab oma raportis, et edasisi keskpankade ostumahte on raske prognoosida, aga pole põhjust arvata, et kulla soetamine peatuks. Kuigi mullusest suuremad kogust keskpangad arvatavasti tänavu ei osta, siis jätkatakse suhteliset suurt ostmist arvatavasti ka sellel aastal.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Esiteks on raporti puhul oluline aru saada, et suur osa keskpankade ostudest on raporteerimata (umbes pooled). Me teame, kes on ostnud 533 tonni kulda, aga ülejäänud 504 tonni kohta me ei tea, kes ostud teinud on. Arvatavasti suurendavad oma reserve raporteeritust tunduvalt kiiremini Hiina ja Venemaa.

Teiseks on keskpankade ostud olnud kulla hinna toetamisel viimastel aastatel väga oluline faktor. Pole kokkusattumus, et 2022. aasta kolmandas kvartalis, mil keskpankade üliaktiivne ostmine algas (vt üleval olevat graafikut), saavutas kulla hind ka põhja (ca 1615 dollarit). Sealt alates on kuld pooleteise aastaga kallinenud umbes 25 protsenti.

Kulda on viimastel aastatel tagasi hoidnud peamiselt kõrged intressimäärad, mis on teinud võlakirjad jälle atraktiivseks (sest need pakuvad kõrgemat tootlust). Kuna nüüd on oodata jälle intressimäärade langust, siis on kadumas peamine faktor, mis kulla hinda lühiajaliselt „kinni hoiab“. Kui keskpankade suured ostud jätkuvad ka tänavu, võime vabalt näha järjepanu kulla uusi hinnarekordeid.

Lugemissoovitus Teile