Lisa hinnateavitus

Keskpangad lõid 2019. aastal kulda varudes poole sajandi rekordi

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 5. Dec 2019
Kulla hind (XAU-EUR)
1 461,28 EUR/oz
  
- 24,48 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
13,01 EUR/oz
  
- 0,26 EUR

Viimati avaldatud statistika kohaselt on maailma riigid 2019. aastal jätkanud kullavarude kasvatamist rekordilises tempos. Keskpangad ületasid 2018 saavutatud tippmargi 17 tonni võrra juba oktoobris. Kokku olid keskpangad oktoobriks varunud 550 tonni kulda, mis kujutab endast maailma keskpankade kullavarude suurimat aastast kasvu poole sajandi jooksul.

Enamus kullaostudest leidis aset 2019. a esimeses pooles. Kolmandast kvartalist alates on keskpankade kullaostu tempo mõnevõrra raugenud, suuresti tingituna maailma suurimate kullaostjate Hiina ja Venemaa kullaostu langusest. Analüütikute hinnangul ei ole keskpankade pikaajalises kullaisus langustrendi näha, kuna maailma kullaturgude tasakaalustamatus soosib monetaarkulla varude suurenemist.

 

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann:

Maailma rahandussüsteemi jõujooned on suuresti piiritletud maailma geopoliitiliste jõujoonte poolt – ning ka vastupidi. Planeedi dominantse majandusvõimu rolli Aasiale minetanud Lääs (Aasia riigid on tänapäeval seljatanud Lääne nii suurima tootja kui ka tarbijana) kontrollib anomaalsel kombel endiselt suuresti maailma reservvaluutasid ning rahandussüsteemi. Ent majandusliku esimuslikkuse kaotamine kombineerituna kasvava geopoliitilise antagonismiga Lääne ja Ida vahel tähendab, et maailma keskpangad soovivad hoiustada oma riigireserve üha enam ainsas finantsvaras, mille väärus ei sõltu riikideülestest rahapoliitilistest lepetest ning mis tagab maksimaalse turvalisuse varade säilimiseks mistahes majanduslike, poliitiliste või sõjaliste kriiside puhul. See vara on füüsiline kuld.

2019. aasta keskpankade rekordiline kullaost viitab mitte üksnes kulla osakaalu kasvule keskpankade reservvarana (tendents, mis sai alguse pärast 2008 globaalset rahanduskriisi), vaid ka keskpankade rolli kasvule globaalse kullaturu osapoolena. Maailma circa 190 000 tonnini ulatuvatest kullavarudest moodustavad keskpankade hoiused 33 000 tonni ehk 17%. 2019. aasta lõpuks on keskpankade monetaarkulla reservid kasvanud kokku tõenäoliselt 800 tonni võrra, moodustades umbes 23% maailmas aasta jooksul kaevandatud kullast (circa 3500 tonni aastas).

Riikide kullaisu raugemise märgid ja eeltingimused puuduvad, mis tähendab, et keskpankade nõudlus jääb tõenäoliselt ka pikemas perspektiivis kullahinna tõusu tingima ja mõjutama.

 


Adrian Bachmann on TAVIDi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil.


 

Allikas: Kitco: Central bank gold demand has surpassed 2018’s 50-year record

Lugemissoovitus Teile