Kuld liigub vältimatu krahhi poole

Kuigi kulla hind on viimastel aastatel tublisti kasvanud, saabub ühel hetkel punkt, kus algab langus, mis kõigi eelduste kohaselt saavutab krahhi mõõtmed, leidis investeerimisspetsialist Kristjan Lepik.

-Mida arvata nendest häältest, kes ennustavad, et ühel hetkel saabub meile seni tuntud majandussüsteemi täielik kokku kukkumine ning järele jääb vaid kuld?

Globaalsete keskpankade tegevus on mõnevõrra murettekitav küll. Näiteks Ühendriikides on kasutusel olnud viimastel aastatel väga agressiivsed ja riskantseid meetmeid.

Eks selliseid süsteemi kokku kukkumist ennustavaid hääli tuleb segastel aegadel alati, kuid mina seda siiski ei usu. Et kõik kaoks ja jääks vaid kuld, see on üliväikse tõenäosusega maailmalõpustsenaarium.

-Mis on peamine põhjus, miks kulla hind on viimase viie aastaga sellise tõusu läbi teinud?

Riigid ei ole oma finantsasju korda saanud. Ühendriikide keskpanga vedamisel on rakendatud hästi agressiivseid meetmeid, raha on juurde trükitud ja intressid on praktiliselt nullis. See kõik on kulla jaoks väga soodne keskkond. Ega kulla hinnatõus ilmselt ei pidurdugi enne, kui keskpangad muutuvad konservatiivsemaks, intressid liiguvad ülespoole ja rahatrükk lõpetatakse.

Ajad, kui keskpangad on olnud rangemad, on kulla jaoks olnud raskemad. Viimastel aastatel on keskpangad kriisiga võitlemiseks olnud aga päris pehmed.

-Kas kulla hind võib mingil hetkel järsult ning sügavale kukkuda?

Iga pidu saab ükskord otsa. Tagasilööke võib lähiaastatel tekkida, just sellest kohast, et kui keskpangad muutuksid konseratiivsemaks. Tänases keskkonnas on aga raske ette näha millal täpselt see juhtub.

-Oleks see pigem aeglane hinnalangus või tuleks krahh?

Ajaloost pole teada ühtegi juhtumit, kus nii suur tõus lõppeks paigalseisuga. Kui tagasilöögid mingil hetkel saabuvad, siis tulevad nad ilmselt ootamatult ja suure ulatusega. Seda punkti on aga väga raske, pea võimatu, tabada. Kriitiline on siinkohal jälgida keskpankade tegevust.

-Kui palju on kulla tõusu taga ressurssi suuremates kogustes omavate institutsioonide ja investorite lobitöö?

Need, kes kulla vahendamisest kasu lõikavad, neid huvigruppe ikka leidub. Selgelt on näha, et inimesed, kes ise oma raha kulda on pannud, kuulutavad rohkem negatiivseid arenguid maailma majandusele. Huvigruppe, kes tahaksid, et kulla hinnal hästi läheks, tekib järjest rohkem, kuid kaldun arvama, et turgude gravitatsioon ja fundamentaalne baas pääseb lõpuks siiski võimule.

http://www.epl.ee/artikkel/600239