Hollandi Wilhelmina 10 kuldnat

Ajalugu

Kuninganna Wilhelmina 10-kuldnane kuldmünt

Wilhelmina, kes oli kuningas William III tütar ja ainus pärija, kuulutati Hollandi kuningannaks 1890. aastal, mil ta oli vaid kümneaastane. Teda peeti väga intelligentseks, võluvaks ja  taktitundeliseks, kuid ennekõike oli just tugev tahtejõud see, millega Wilhelmina teenis ära Hollandi ajaloo mõjuvõimsaima valitseja tiitli. Oma valitsusajal nägi ta pealt kahte suurt maailmasõda, 1930ndate suurt depressiooni ja koloniaalvalduste iseseisvumist. Esimeses maailmasõjas jäi Holland neutraalseks ja säilitas head poliitilised suhted kõigi tolle aja suurte jõududega. Kuninganna Wilhelmina oli vaieldamatult kogenud poliitik, ta teenis ülemaailmse tunnustuse ja lugupidamise 20-aastaselt, kui võitis Inglismaa mereblokaadi Lõuna-Aafrikas ja saatis Hollandi kuningliku mereväe sõjalaeva Paul Krugerit päästma. Paul Krueger oli buuride juhtfiguur, kes otsis võimalust päästa Lõuna-Aafrika vabariik Inglismaa koloniaalvõimu alt.

Wilhelmina polnud mitte ainult oskuslik poliitik, vaid ka väga vilunud äriasjades. Tänu tarkadele investeeringutele sai temast maailma rikkaim naine. Hoolimata oma tohutust rikkusest jätkas kuninganna tagasihoidlikku elustiili. Kuninganna Wilhelminast sai Hollandi kõige kauem troonil olnud monarh, ta valitses 58 aastat ja oli kogu selle aja Hollandi rahva hulgas väga armastatud ja populaarne. 

Hollandi kulden - kuldne münt

Läbi ajaloo on ikka olnud nii, et rahvus kes suudab ära kasutada oma eeliseid, suurendab edukalt oma territooriumit ja varandust. Holland ei olnud selles suhtes erand. Kuid Hollandi rahva kuulsusrikas ajalugu meresõitjatena ja koloniaalvalduste rajajatena sai alguse hoopis kalast.

Ajal kui Põhjameri oli kalu täis, said hollandlastest efektiivsed kalamehed. Selleks, et püüda rohkem kala ja saada selle eest ka rohkem raha, täiustasid nad laevade ehitamise tehnikaid ja see viis kiirete ja stabiilsete aluste ehitamiseni. Hollandi fluyt võttis pardale rohkem kaupa ja vajas vähem meeskonda, kui konkurentide laevad ja oli odavam toota. 16. sajandil leiutasid hollandlased tuuleveski. Tuule jõul töötav saeveski tegi palgist saematerjali efektiivsemalt ja sealt tuli laevaehitusse suur kokkuhoid.

1670-aastateks oli Holland kogunud hiigelsuure kaubalaevastiku, seal oli rohkem laevu kui Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanial kokku. Kuna hollandlased olid hingelt kaupmehed, siis nad purjetasid nii Ameerikasse kui ka Kaug-Itta, luues teel mitmeid kasumlikke kolooniad. Aja jooksul sai Hollandist üks maailma peamisi kaubanduse sõlmpunkte.

Kaubanduse hõlbustamiseks oli vaja vahetuskauppa ja Holland hakkas välja andma suurt sortimenti erinevaid kuld- ja hõbemünte. Hollandi dukatid, pennid ja florinid olid vaid mõned rahade nimetused, mida kaupmehed üle maailma levitasid. Kuldnal oli aga veidi teine ülesanne täita.

Hollandi kuningriigi loomisel aastal 1815, koondati kõik erinevad Hollandi provintsid ühe valitseja alla ja kuldnat tutvustati kui uue kuningriigi ametlikku raha ning seda rolli hoidis kulden kuni aastani 1933. Kuldnaid vermiti nominatsioonides 5, 10 ja 20. 10-kuldnane sai neist kõige populaarsemaks. Mündi proov ja mõõdud jäid samaks 115 aastat, ainult disainis tehti mõned tillukesed muudatused ja see on kindel tõend mündi populaarsusest. Kõige rohkem vermiti kuningas William III ja kuninganna Wilhelmina portreedega kuldnaid.