Lisa hinnateavitus
Sisestage uus PriceBot
+ -
Sisestage uus PriceBot
Ülevaade hinnaroboti tehingutest

Saate hinnaroboti tühistada igal hetkel. Roboti loodud automaatse pakkumise alusel ostu sooritamine on vabatahtlik.

Prantsuse Napoleon III pärjaga 20 franki

Saadaval
Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat silmapaistvat Napoleon III 20-frangist kuldmünti. Enam kui ... lugege edasi
Müük Ost Spread
1-19
484,77 €
451,91 € 6.78%
20-49
483,41 €
451,91 € 6.52%
50+
481,58 €
451,91 € 6.16%
Omniva pakiautomaadist - 3,14 €
FedEx/TNT kuller Eestis - 12,20 €
Tulen Tavidi kontorisse järele - TASUTA
Sulge
Tulen Tavidi kontorisse järele - TASUTA
Transport alates 3,14 €
Vaata lisaks

Lühikirjeldus

Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat silmapaistvat Napoleon III 20-frangist kuldmünti. Enam kui 600 aasta pikkuse ajalooga 20-frangine kuldmünt meenutab Prantsusmaa kui 19. ja 20. sajandi suurriigi endist hiilgust. 20-frangine on üks Prantsuse väärtuslikumaid ja ihaldatumaid münte, mündi standardi lõi ning loa selle vermimiseks andis Napoleon Bonaparte ise. Münt püsis ühes kaalus kauem kui sajandi. Prantsuse 20-frangised hõlbustasid maailmakaubandust ning need panid aluse ka Euroopa esimesele rahaliidule. Alates 19. sajandist on 20-frangiseid münte vermitud üle 500 miljoni, mistõttu on need likviidsed ja väärismetallide turul tuntud kogu  Euroopas. Napoleon III 20-frangised kuldmündid pärinevad ajast, mil Prantsusmaal toimus suur tööstuslik, kultuuriline ja ühiskondlik edasiminek. Tänu mündi mõõdukale kaalule on see taskukohane ning sobib nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks.

Miks osta?

  • Napoleon III 20-frangine kuldmünt on silmapaistev Prantsuse münt. Prantsuse 20-frangine on kõige kuulsam Prantsuse kuldmünt, mistõttu see on tuntud kogu Euroopas. 
  • Napoleon III 20-frangine kuldmünt on raha. Investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nii kaubeldakse nendega kogu Euroopa kullaturul. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid on likviidsed. Alates 19. sajandist on  20-frangiseid kuldmünte vermitud üle 500 miljoni, need on äärmiselt likviidsed ning garanteeritud turuga.  
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid panid aluse Euroopa esimesele rahaliidule. Kullast Prantsuse frangid olid aluseks Euroopa esimesele ühisrahaleppele – Ladina rahaliidule. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli. Kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega, kaitsevad Napoleon III 20-frangised kuldmündid investeerimisportfelli tururiskide eest. 
  • Napoleon III 20-frangised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Prantsuse 20frangine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine.

Kulla ostmine aitab riske maandada ning rikkust säilitada.

Kulla väärtus on aja jooksul kasvanud, mistõttu on see sobiv viis oma vara suurendamiseks.

  • Toote väärtus (1tk)
    484,77 €
  • Tagasiostuhind
    451,91 €
  • Teie risk
    32,86 €

Fakt: Kulla hind eurodes (EUR) on muutunud 156.31%, võrreldes perioodiga 10 aastat tagasi. Selle aja jooksul oli madalaim hind 910,69 EUR/oz ning kõrgeim 2440,25 EUR/oz.
Kulla maailmaturuhind hetkel: 2433,85 EUR/oz

Ajalugu

Kullast Prantsuse frangi ajalugu 

Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte.

Kullast frankide ühtse süsteemi lõi Napoleon 

Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 20-frangine kuldmünt. Esimene 20-frangine kuldmünt anti välja 1803. aastal (XI aasta Prantsuse Vabariigi kalendris), see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 20-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati samad – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10- ja 20-frangiseid kutsuma napoleonideks.   

Napoleon III  

Charles Louis-Napoleon Bonaparte, tulevane keiser Napoleon III, sündis 1808. aastal Pariisis. Ta oli keiser Napoleon I vennapoeg ning kasvas üles eksiilis, kuna tema onu Napoleon I oli pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal võimult kõrvaldatud ning kogu perekond Prantsusmaalt pagendatud. Täiskasvanuna tegi Charles Louis-Napoleon eksiilis lakkamatult plaane, kuidas taastada oma võim endise Napoleonide dünastia pärijana. 

Võimalus selleks saabus 1848. aastal, mil Prantsuse kuningas Louis Philippe Veebruarirevolutsiooni tulemusel kukutati. Prantsusmaale naasnud Charles Louis-Napoleonil õnnestus sellele järgnenud üldvalimistel kindlustada endale enamuse poolehoid ning ta vannutati uue Prantsuse Vabariigi presidendiks. Ehkki oma ametiaja alguses juhtis ta riiki presidendina, tundis Charles Louis-Napoleon peagi, et Prantsuse konstitutsioon piirab ta võimu, ning viis läbi riigipöörde, mille tulemusena kuulutas ta end Prantsuse keiser Napoleon III-ks, kelle valitsemisstiil kujunes võrdlemisi diktaatorlikuks. 

Keisrina oli Napoleon III autoritaarne valitseja, kuid samas tõhus juht, kes tõi Prantsuse ühiskonnas kaasa suuri positiivseid muutusi. Napoleon III esimesel kahekümnel valitsemisaastal edenes Prantsusmaa nii majanduslikult kui ka ühiskondlikus plaanis. Märkimisväärsemad sotsiaalreformid olid tööliste õigus streikida ja organisatsioone luua ning riikliku hariduse kättesaadavamaks tegemine naistele. Majanduspoliitilistest otsustest oli oluline Prantsusmaa majanduse avatumaks muutmine tollimaksude alandamise abil, mis eelkõige edendas kaubandust. Ta investeeris suuri summasid infrastruktuuride rajamisse, ehitades Prantsusmaale maanteid, raudteid, kanaleid ja sadamaid. Napoleon III valitsemisajal kasvas Prantsuse merevägi suuruselt teiseks Inglismaa järel. Prantsusmaa tööstus- ja põllumajandustoodang suurenes märkimisväärselt ning esimest korda sajandite jooksul ei seistud enam silmitsi näljahädaga.  

Ehkki Napoleon III-l oli Prantsuse elektoraadi seas suur toetajaskond, kasvas ühtlasi tema sisepoliitiliste vastaste ring. 1870. aastal kaotas Napoleon III juhitud armee otsustava lahingu Preisi vägedele ning tema ise võeti vangi. Kaotanud lahingu, andis Prantsusmaa alla ning kaotas sellega ka Saksa-Prantsuse sõja. Kasutades ära Prantsusmaa nõrgenenud positsiooni ning keisri äraolekut, võtsid Napoleon III poliitilised vastased temalt ära Prantsusmaa valitseja volitused. Pärast rahulepingu sõlmimist Prantsusmaa ja Saksamaa vahel Napoleon III vabastati, ent kuna ta oli oma poliitilisest positsioonist ilma jäänud ning rahvas süüdistas teda endiselt sõja kaotamises, ei saanud ta koju tagasi pöörduda.  Charles Louis-Napoleon otsustas koos naisega suunduda Inglismaale, kus ta elas oma surmani 1873. aastal. 

Kullast Prantsuse frangi ajalugu

Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte.



Kullast frankide ühtse süsteemi lõi Napoleon

Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 20-frangine kuldmünt. Esimene 20-frangine kuldmünt anti välja 1803. aastal (XI aasta Prantsuse Vabariigi kalendris), see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 20-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati samad – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10- ja 20-frangiseid kutsuma napoleonideks.


Prantsuse 20-frangine kuldmünt – Euroopa kullastandard

Iroonilisel kombel suutsid kullast frangid saavutada seda, mida Napoleonil ei õnnestunud läbi suruda jõuga – liita Euroopa ning edendada sealset kaubavahetust ja suurendada jõukust. Ehkki territooriumid, mille Napoleon oli suutnud vallutada, kaotati peagi, ei juhtunud sama kuldfrankidega. Vastupidi, need said hoopis valitsevaks rahaks ning panid aluse Euroopa esimesele suuremale rahaleppele, Ladina rahaliidule. Rahaliidu moodustasid 1865. aastal Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits eesmärgiga kehtestada neis riikides ühisraha ja viia kuldmündid ühtsesse süsteemi. Kullast Prantsuse frankide senine stabiilne suurus ja suure Prantsuse turu atraktiivsus olid põhjuseks, miks frangist sai uus „euroraha“.

Liidu asutajaliikmed leppisid kokku, et ühtseks arveldusühikuks saab frank ning et kõik riigid vahetavad üksteise kuld- ja hõbemünte üks-ühele, olenemata sellest, millise kujunduse või kelle portreega need on. Ka hõbeda ja kulla vaheline suhe pandi paika – 4,5 grammile hõbedale vastas 0,290322 grammi kulda ehk suhe oli 15,5 : 1. Ühtne standard hõlbustas kaubavahetust liikmesriikide vahel, mistõttu see ahvatles ka uusi riike liiduga ühinema. Ehkki Ladina rahaliidul oli mitmeid vigu – mõned valitsused otsustasid trükkida rohkem paberraha kui eelnevalt kokku lepitud väärismetallmüntide ja paberraha suhe ette nägi –, tulenesid need kõik pigem inimeste valedest otsustest, mitte ühtsest rahasüsteemist kui sellisest. Liit laienes kuni I maailmasõja puhkemiseni, ametlikult sai selle aeg otsa kümmekond aastat hiljem, 1927. aastal.


Prantsuse 20-frangise kuldmündi populaarsus kestab edasi

Napoleoni kuldmündid levisid 19. ja 20. sajandil laialdaselt kogu Euroopas ja ka maailmas. 19. sajandi alguses oli suur osa Euroopast Prantsuse võimu all, riigi koloniaalvõimu tippaeg oli 20. sajandi algus. Oma stabiilse suuruse ja usaldusväärsusega muutusid mündid eelistatuimaks nii kaubandustehingutes kui ka investeerimisel. 20-frangiseid kuldmünte valmistati järjepidevalt 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni, neist viimased valmisid Marianne ja Kuke kujundusega. Ehkki 20-frangiste kuldmüntide vermimine lõpetati I maailmasõja puhkemisel ning tänapäeval neid enam juurde ei toodeta, elab müntide populaarsus edasi. 20-frangised mündid on tänapäevalgi ühed enim kaubeldud klassikalised kuldmündid mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal.

 

 

Prantsuse kuldmüntide vermimine

Prantsuse impeeriumi laienemisel kasvas nõudlus kuld- ja hõbemüntide järele. Rahuldamaks hiigelsuurt nõudlust, vermiti franke mitmetes rahapajades. Nende aastate jooksul, mil Napoleoni kuldmünte vermiti, valmistasid neid nõutud kuldrahasid enam kui 20 Prantsuse vermimiskoda, lisaks rahapajad erinevates Prantsuse võimu all olevates riikides. Kõik rahapajad, kes kullast franke valmistasid, vermisid igale mündile oma tunnuse – tähe, sümboli või monogrammi –, et oleks selge, kelle toodetud see on. Nii näiteks tähistas „A“ Pariisi vermimiskoda ning „R“ või krooni kujutis Rooma vermimiskoda. Põhiosa müntidest vermis siiski Pariisi rahapaja Monnaie de Paris. Monnaie de Paris on Prantsusmaa suurim ja vanim vermimiskoda ning ühtlasi Prantsusmaa vanim asutus – selle rajas 864. aastal kuningas Charles II. Ehkki rahapaja oli valitsusasutus ning vastutas Prantsuse käibemüntide vermimise eest, jagas ta oma ülesandeid ligi tuhande aasta jooksul teiste Prantsuse vermimiskodadega. 1878. aastal sai Monnaie de Paris ainuõiguse vermida Prantsuse käibemünte. Tänapäeval on see riigi põhiline rahapaja ning omab ametlikult ainuõigust vermida Prantsuse euromünte.

Toote kaal grammides
6.4516
Kuld - puhaskaal (g)
5.80644
Proov
900
Kuld - puhaskaal (oz)
0.18668
Diameeter
21
Paksus
-
Nimiväärtus
20 franki
Tootja
Prantsusmaa

Esikülg

Esikülg: 1861–1870 vermitud Napoleon III 20-frangistel kuldmüntidel kujutatakse Charles Louis Napoleon Bonaparte’i kandmas loorberipärga. Portree ümber on kiri „NAPOLEON III EMPEREUR“. Portree all on vermimismeistri Jean Jacques Barre nimemärk „BARRE“.

Tagakülg

Tagakülg: 1861–1870 vermitud mündi keskel on kotka pildiga kaunistatud kilp, mida ehib drapeering ja keisrikroon. Kilbi kohal poolkaares on kiri „EMPIRE FRANÇAIS“ ehk „Prantsuse keisririik“ ja allpool nimiväärtus 20 FR. Mündi allservas on vermimiskoja tähis koos vermimisaastaga. 

Turvaline ja kiire FedEx/TNT kullerteenus

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ning toimetatakse kätte FedEx/TNT kulleri poolt. Teie kaup pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Tarneaeg sõltub sihtkohast ning on reeglina 1-2 tööpäeva. Kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel, et leppida kokku kauba üleandmine. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe teele panna, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava kättetoimetamise aja. 

Turvaline ja kiire Omniva pakiautomaadi teenus

Kaup toimetatakse Teie poolt tellimuse vormistamisel valitud Omniva pakiautomaati. Saadetis pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe postitada, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava saabumise aja.

Tarneaeg sõltub sihtkohast ja on  reeglina 2-3 tööpäeva. Kui Teie pakk on saabunud sihtkohta, saadetakse Teile sõnumiga kood selle kättesaamiseks kindlast automaadist.

Järeletulemisega

Kui olete valinud kättesaamise järeletulemisega Tavidi kontorisse, anname Teile teada, kui makse on laekunud ja kaup on soovitud kontoris olemas. Reeglina võite ostetud kaubale soovitud kontorisse järele tulla makse laekumisega samal päeval. Kui Teie soovitud tooteid ei ole laos, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava saabumise aja.

Kindlustus

Vältimaks toodete kahjustumist transpordi käigus,  postitame need spetsiaalses pehmendusega pakendis. Saadetis on täielikult kindlustatud ning juhul, kui see läheb transpordi käigus kaduma või on Teieni jõudmisel kahjustatud, siis palun andke meile sellest teada. Tavid jätab endale õiguse otsustada, kas saadame kauba uuesti või  tagastame raha.

Saadetise jälgimine

Kui saadetis on teele pandud, edastame Teile sellekohase teate ja koodi, mille abil saate paki teekonda jälgida.

Turvaline rahvusvaheline tarne

Rahvusvahelise tarne puhul palume alati meiega eelnevalt ühendust võtta telefonil +372 627 9900 või e-posti teel tavid@tavid.ee, et leppida kokku üksikasjad. Teie tellimus postitatakse rahvusvahelise kullerfirmaga ning sõltuvalt teenuse osutajast toimub kättesaamine kullerilt või lähimast postkontorist. Kaup pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe teele panna, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava postitamise aja. Tarneaeg sõltub valitud sihtkohast. Jätame endale õiguse tühistada tellimus, kui kauba saatmine sihtriiki ei ole võimalik turvalisuse, maksude või kohalikust seadusandlusest tulenevate piirangute tõttu.

Orienteeruv tarne maksumus

Tavid pakub veebipoe tellimustele lihtsat ja turvalist tarnet. Lisateavet tarnekulude kohta saate helistades +372 627 9900.

Piisav laovaru

Enamik Tavidi toodetest on alati saadaval, mistõttu saame pakkuda kohest tarnet või samal päeval kaubale järele tulemise võimalust. Tavid on maailma suurimate kullatootjate ametlik koostööpartner, nagu näiteks Šveitsi PAMP Suisse ja Valcambi, Austraalia Perth Mint, Austria Münze Österreich, Hiina China Great Wall Coins Investments Ltd ja mitmed teised kullatootjad ning tarnijad.

Saadavus kontorites

Hetkel on toode saadaval järgnevates Tavidi kontorites:

 

Rocca Al Mare keskus
Kristiine keskus
Tartu Lõunakeskus
Sikupilli keskus
Väike-Järve keskus (peakontor)

Broneeri tasuta personaalne kullakonsultatsioon!
Vii end kurssi turvalise investeerimise võimalustega ning saa ülevaade turuolukorrast!