Lisa hinnateavitus
Sisestage uus PriceBot
+ -
Sisestage uus PriceBot
Ülevaade hinnaroboti tehingutest

Saate hinnaroboti tühistada igal hetkel. Roboti loodud automaatse pakkumise alusel ostu sooritamine on vabatahtlik.

Taani Christian X 10 krooni

Hetkel otsas
Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Taani kuninga Christian X 10-kroonist kuldmünti, mis kuulub Taani kõige hinnatumasse kuldmündiseeriasse. ... lugege edasi
Müük Ost
-
321,28 €

Lühikirjeldus

Tavidil on heameel pakkuda investeerimiseks Taani kuninga Christian X 10-kroonist kuldmünti, mis kuulub Taani kõige hinnatumasse kuldmündiseeriasse. Kullast Taani 10-krooniseid hakati vermima 1873. aastal, mil loodi Skandinaavia rahaliit – maailma edukaim rahasüsteem, mille tagatiseks oli kuld. Taani 10-kroonised kuldmündid on vastupidavad – nende kullaproov on 900 – ning mündi ajaloolist tähtsust rõhutab asjaolu, et see oli aluseks rahaliidule, mis tõi rikkust, stabiilsust ja rahu neljakümneks aastaks.  Christian X 10krooniseid kuldmünte vermiti Taani kuninglikus rahapajas (Den Kgl. Mønt). Mündi esikülge kaunistab kuningas Christian X kuldne portree ning tagaküljel on Taani riigi rikkaliku kujundusega vapp. 10-kroonine kuldmünt on Taani ajaloo hindamatu pärand, mistõttu sobib see suurepäraselt nii kinkimiseks kui ka kollektsioneerimiseks.

Miks osta?

  • 10-kroonine kuulub Taani kuulsamate kuldmüntide perre. Aastatel 1873–1914 välja lastud Taani krooni kuldmündid meenutavad nelja aastakümmet Taani ajaloos, mida iseloomustasid rahu, üldine heaolu kasv ning mis kõige tähtsam – stabiilsed hinnad. Seetõttu pole ime, et 10-kroonine on Taani üks armastatumaid kuldmünte. 
  • 10-kroonised sobivad suurepäraselt kollektsioneerimiseks. Just Taani 10 ja 20krooniste kuldmüntidega pandi alus Skandinaavia rahaliidule – pea  täiuslikule omaaegsele rahasüsteemile. Christian IX 10-kroonine on seega hea valik ajaloohuvilistele kollektsionääridele. 
  • 10-kroonine on kaunis kingitus Taani ajaloo ja kultuuri austajatele. Münt on sobiva kaalu ja taskukohase hinnaga ning seda ehib rikkaliku kujundusega Taani vapp. 
  • 10-kroonised kuldmündid on raha. Mündid on käibemaksuvabad ning nendega kauplevad kullavahendajad ja investorid kogu Euroopas. 
  • 10-kroonised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Taani 10kroonine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine. 
  • 10-kroonised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada investeerimisportfelli. Kulda investeerimine aitab hajutada tururiske, kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega.

Kulla ostmine aitab riske maandada ning rikkust säilitada.

Kulla väärtus on aja jooksul kasvanud, mistõttu on see sobiv viis oma vara suurendamiseks.

  • Toote väärtus (1tk)
    358,55 €
  • Tagasiostuhind
    321,28 €
  • Teie risk
    37,27 €

Fakt: Kulla hind eurodes (EUR) on muutunud 142.93%, võrreldes perioodiga 10 aastat tagasi. Selle aja jooksul oli madalaim hind 949,90 EUR/oz ning kõrgeim 2608,00 EUR/oz.
Kulla maailmaturuhind hetkel: 2492,05 EUR/oz

Ajalugu

 

Kuningas Christian X 

Christian sündis 1870. aastal Charlottenlundi lossis Kopenhaagenis kuningas Frederik VIII vanima pojana, tema vanaisa oli kuningas Christian IX. Christian X oli kolmas ja ühtlasi viimane Taani kuningas, kelle portree 10-krooniseid kuldmünte kaunistas. 

Kuningas Christian X oli üks armastatumaid monarhe Taani ajaloos, ehkki valitsejana on teda peetud autoritaarseks. Hoolimata kujunevast demokraatiast pidas Christian oluliseks kuningavõimu ülemuslikkust. Temast sai Hitleri okupatsiooni vastu võitlemise sümbol, tihti ratsutas ta Kopenhaageni tänavatel ilma ihukaitsjateta. Erinevalt oma vennast, Norra kuningast Håkon VII-st, kes läks natsiokupatsiooni ajal eksiili, jäi kuningas Christian X kogu okupatsiooniajaks meelekindlalt Taani. Paljude taanlaste meelest väljendas kuninga demonstratiivne vastupanu tema trotsi ja julgust ning loomulikult hakkasid rahva hulgas levima lood kuninga vaprusest. Ühe legendi kohaselt küsis Saksa sõdur väikeselt poisilt, et miks kuningas ratsutab mööda linna ilma kaitsjateta. Väidetavalt olla poiss vastanud, et kogu Taani on tema kaitsja. 

Kuningas Christian X suri Kopenhaagenis Amalienborgi lossis 1947. aastal. Kuningas Christian X portreega 10-kroonised olid kõige enam vermitud kuldmündid Skandinaavia rahaliidu perioodil.

Taani 10-kroonised kuldmündid – Skandinaavia kullastandardi alus 

Täiesti veatut rahandussüsteemi on võimatu luua, kuid võib öelda, et sellele jõuti päris lähedale 1873. aastal, mil Taani ja Rootsi ettevõtmisel loodi Skandinaavia rahaliit (Norra ühines paar aastat hiljem). Sellist rahanduse harmooniat eri riikide vahel on raske saavutada. 

1873. aastaks olid maailmamajanduses hakanud puhuma muutuste tuuled – hõbe, mis oli sajandeid olnud rahvusvahelise kaubanduse põhiline arveldusühik, hakkas kaotama oma ainuvõimu ning järk-järgult loovutama kohta kullale. 1865. aastal oli mitme Euroopa riigi algatusel sündinud Ladina rahaliit. Saksamaa, kes oli Põhjamaade põhiline kaubanduspartner, läks kullastandardile üle 1871. aastal ning Inglismaa, kes oli oluline eelkõige Taani ja Norra kaubandusele, oli kullastandardi kasutusele võtnud juba 19. sajandi alguses, minnes üle kullast sovrinile. Isegi Ameerika Ühendriigid olid alates 1834. aastast kasutanud nii-öelda pseudokullastandardit. Põhjus, miks kulda eelistati, peitus selle väärtuse ja massi suhtes – kulla transportimine oli kokkuvõttes odavam kui hõbedal. Mitmed riigid hakkasid oma hõbedavarusid kulla vastu vahetama ning see tähendas ühtlasi, et hõbeda hind kulla suhtes langes.  

Kõigi nende sündmuste taustal hakkasid kolm Põhjamaad, kelle rahasüsteem põhines hõbedal, kaaluma üleminekut kullastandardile. Asja tegi keeruliseks see, et kõigis kolmes riigis kasutati erinevaid raamatupidamissüsteeme ning ka käibemüntide suurus ja hõbedasisaldus olid täiesti erinevad. Rootsi hõbedast riigitaaler põhines kümnendsüsteemil, samas kui Taani riigitaalril ning Norra taalril oli omaette süsteem, mis kasutas murdusid. Need erinevused tõid kaasa täiendavaid kulusid rahavahetusel ning olid koormaks kolme riigi kaupmeestele omavahelises piirkondlikus äritegevuses.    

Nii otsustasidki Taani ja Rootsi 1873. aastal luua kullastandardil põhineva Skandinaavia rahaliidu. Uue süsteemi kohaselt oli arveldusühikuks kroon – taani keeles „krone” ja rootsi keeles „krona” –, mis jagunes 100 ööriks. 20- ja 10-kroonised olid valmistatud kullast, ühele kilole kullale vastas 2480 krooni. Teisisõnu võrdus üks kroon 0,403 grammi kullaga. Lisaks kuldkroonidele võeti kõigis kolmes riigis kasutusele hõbekroonid ning hiljem ka paberraha. Kroonid olid Põhjamaades riikliku maksevahendi staatuses ning neid vahetati Skandinaavia rahaliidu riikide keskpankades omavahel üks ühele. Väärib märkimist, et selle süsteemi kohaselt oli igaühel õigus oma hõbemündid ning paberraha keskpangas kulla vastu vahetada.     

Ehkki Skandinaavia rahaliidul olid kindlaksmääratud standardid ning käiberahadel ühtne süsteem, oli selle juhtimine siiski detsentraliseeritud. See tähendas, et ühelgi kolmest keskpangast polnud kontrolli kulla liikumise üle. Näiteks kui Norral oli kaubandusdefitsiit mõne riigiga väljaspool  liitu (Norra importis rohkem kui eksportis), pidi Norra selle vahe tasuma kullast kroonides. Seega liikus kuld Norrast ja ühtlasi liidust välja. Siinkohal tuligi mängu kullastandardi imeline isereguleerimisvõime. Kui kuld liikus Norrast välja, vähenes ka riigi rahavaru ning see viis deflatsiooni ehk hindade alanemiseni. Kuna Norra kaupade hinnad olid nüüd madalamad, olid teised riigid huvitatud nende ostmisest ning raha ehk siis kuld voolas jälle riiki sisse, kinnitades taas riigi toodangu ja rahapakkumise tasakaalu. 

Süsteem toimis lausa nii hästi, et liidu riikide keskpangad ei pidanud rahaturu toimimisse pea nelikümmend aastat üldse sekkuma (erinevalt tänapäevast) ning lisaks sellele, et süsteem oli äärmiselt efektiivne ning kergesti kontrollitav, aitas see edendada kaubandust ning kasvatas rikkust.

 

Taani 10-kroonine kuldmünt pani aluse riigi jõukusele 

Skandinaavia rahaliit tõi kasu kõigile selle liikmetele. Finantskulud alanesid, kuna uus ühtne standard ja võrdsed valuutad hõlbustasid arveldamist. Vahetuskurss kolme riigi valuutade vahel oli püsiv, sellest said kasu nii kaupmehed kui ka laiem avalikkus, kuna kadus võimalus spekuleerimiseks, ning mis kõige olulisem – Skandinaavia rahaliidu ajal ei eksisteerinud inflatsiooni. Keskmine aastane inflatsioonimäär 1873–1914 oli 0,1%, samas kui reaalsed sissetulekud kasvasid selle aja jooksul ligi 100%. 

Uus süsteem tagas 40 aastaks riigis rahu, rikkuse ja stabiilsuse. Taanist sai neil aastatel moodne tööstusriik ning 10-kroonisel kuldmündil oli selles oluline roll. Kullastandardi ajal oli reaalpalga kasv riigis maailma suurimate seas. Põllumajandussektor oli heal järjel, 1914. aastal moodustas selle toodang üle poole riigi ekspordist. Väliskaubandus arenes jõudsalt, Taani hakkas kapitali sisse voolama – osaliselt tänu stabiilsele rahandussüsteemile –, suremus vähenes märkimisväärselt ning ellu hakati viima suuri sotsiaalreforme. Kõike eelnimetatut kokku võttes võib öelda, et see oli Taani riigi kuldaeg ning 10-kroonine kuldmünt on kui selle sümbol. 

Paraku ei kesta kuldajad igavesti. I maailmasõja puhkemisel otsustas Rootsi keskpank piirata kulla vaba liikumist ning paberraha vahetamist kullast kroonide vastu. Norra ja Taani järgisid Rootsi eeskuju ja süsteemi toimimiseks vajalikud eeldused jäid täitmata.  See otsus oli esimene samm, mis viis liidu lagunemiseni 1924. aastal.

 

10-krooniseid kuldmünte vermiti Taani kuninglikus rahapajas

Münte on Taanis vermitud juba 1000 aastat. Taani kuninglikust rahapajast (Den Kgl. Mønt), kes varem oli tegutsenud alltöövõtjana, sai iseseisev asutus Kopenhaagenis 1739. aastal. 1873. aastal sätestati seadusega kullastandard ning samal aastal hakkas Taani kuninglik rahapaja vermima kuningas Christian IX portreega kullast 10-krooniseid, 1900. aastani vermiti kokku 922 000 münti. Järgmise kuninga – Frederik VIII – pildiga 10-krooniseid kuldmünte valmistati aastatel 1908–1909 kokku 461 000. Aastatel 1913–1917 vermitud 10-kroonised kandsid kuningas Christian X portreed, neid oli kokku 444 000. Viimased 132 000 münti, mis valmisid 1917. aastal, ei jõudnudki kunagi ringlusesse, kuna Taani keskpank oli 1914. aastal vastu võtnud otsuse piirata paberraha vahetamist kulla vastu. See kuld jäi keskpanga hoidlatesse ning moodustab tänapäevalgi osa riigi kullareservist. Selle aja jooksul, mil Taani oli Skandinaavia rahaliidu liige, vermis kuninglik rahapaja kokku ligi 1,83 miljonit 10-kroonist kuldmünti.

Toote kaal grammides
4.4803
Kuld - puhaskaal (g)
4.03227
Proov
900
Kuld - puhaskaal (oz)
0.12964
Diameeter
18
Paksus
-
Nimiväärtus
10 krooni
Tootja
Taani

Esikülg

Esiküljel on kuningas Christian X portree. Selle ümber on tekst „CHRISTIAN X KONGE AF DANMARK”, mis tähendab „Christian X Taani kuningas”. Kujutise all on Taani kuningliku rahapaja tunnusena väike süda, mündi vermimisaasta ning vermimismeistri Vilhelm Buchard Poulseni („VBP”) või Hans Christian Nielseni („HCN”) nimetähed.

Tagakülg

Tagaküljel on kujutatud erakordselt detailirohket Taani vappi. Vapi keskel on kuningliku krooni all kilp, mida kaunistavad paljude eri loomade pildid ning mille külgi ehib drapeeritud hermeliin. Loomad sümboliseerivad kuningriigi eri piirkondi. Vapi all on poolkaares mündi vermimisaasta, nimiväärtus „10 kroner”, väike süda – Taani kuningliku rahapaja tunnus – ning vermimismeistri Vilhelm Buchard Poulseni nimetähed „VBP”. 

Pakend

Iga münt on soovi korral pakendatud eraldi plastkapslisse.

Turvaline ja kiire FedEx/TNT kullerteenus

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ning toimetatakse kätte FedEx/TNT kulleri poolt. Teie kaup pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Tarneaeg sõltub sihtkohast ning on reeglina 1-2 tööpäeva. Kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel, et leppida kokku kauba üleandmine. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe teele panna, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava kättetoimetamise aja. 

Turvaline ja kiire Omniva pakiautomaadi teenus

Kaup toimetatakse Teie poolt tellimuse vormistamisel valitud Omniva pakiautomaati. Saadetis pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe postitada, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava saabumise aja.

Tarneaeg sõltub sihtkohast ja on  reeglina 2-3 tööpäeva. Kui Teie pakk on saabunud sihtkohta, saadetakse Teile sõnumiga kood selle kättesaamiseks kindlast automaadist.

Järeletulemisega

Kui olete valinud kättesaamise järeletulemisega Tavidi kontorisse, anname Teile teada, kui makse on laekunud ja kaup on soovitud kontoris olemas. Reeglina võite ostetud kaubale soovitud kontorisse järele tulla makse laekumisega samal päeval. Kui Teie soovitud tooteid ei ole laos, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava saabumise aja.

Kindlustus

Vältimaks toodete kahjustumist transpordi käigus,  postitame need spetsiaalses pehmendusega pakendis. Saadetis on täielikult kindlustatud ning juhul, kui see läheb transpordi käigus kaduma või on Teieni jõudmisel kahjustatud, siis palun andke meile sellest teada. Tavid jätab endale õiguse otsustada, kas saadame kauba uuesti või  tagastame raha.

Saadetise jälgimine

Kui saadetis on teele pandud, edastame Teile sellekohase teate ja koodi, mille abil saate paki teekonda jälgida.

Turvaline rahvusvaheline tarne

Rahvusvahelise tarne puhul palume alati meiega eelnevalt ühendust võtta telefonil +372 627 9900 või e-posti teel tavid@tavid.ee, et leppida kokku üksikasjad. Teie tellimus postitatakse rahvusvahelise kullerfirmaga ning sõltuvalt teenuse osutajast toimub kättesaamine kullerilt või lähimast postkontorist. Kaup pannakse teele samal päeval, kui makse on laekunud. Kui Teie soovitud tooteid ei ole võimalik kohe teele panna, võtame Teiega ühendust ja anname teada eeldatava postitamise aja. Tarneaeg sõltub valitud sihtkohast. Jätame endale õiguse tühistada tellimus, kui kauba saatmine sihtriiki ei ole võimalik turvalisuse, maksude või kohalikust seadusandlusest tulenevate piirangute tõttu.

Orienteeruv tarne maksumus

Tavid pakub veebipoe tellimustele lihtsat ja turvalist tarnet. Lisateavet tarnekulude kohta saate helistades +372 627 9900.

Piisav laovaru

Enamik Tavidi toodetest on alati saadaval, mistõttu saame pakkuda kohest tarnet või samal päeval kaubale järele tulemise võimalust. Tavid on maailma suurimate kullatootjate ametlik koostööpartner, nagu näiteks Šveitsi PAMP Suisse ja Valcambi, Austraalia Perth Mint, Austria Münze Österreich, Hiina China Great Wall Coins Investments Ltd ja mitmed teised kullatootjad ning tarnijad.

       Toode on laost otsas!

Toode on hetkel laost otsas. Kui soovid infot toote saadavuse kohta, siis palun võta meiega ühendust +372 627 9900!

Rocca Al Mare keskus
Tartu Lõunakeskus
Sikupilli keskus
Väike-Järve keskus (peakontor)
Kristiine keskus

Broneeri tasuta personaalne kullakonsultatsioon!
Vii end kurssi turvalise investeerimise võimalustega ning saa ülevaade turuolukorrast!