Tellimuse teavitus

Palun jäta oma kontaktandmed ja teavitame Sind koheselt kui toode on laos.


Prantsuse Ceres 20 franki

Tavidil on heameel tutvustada Euroopa klassikaliste kuldmüntide perre kuuluvat 20-frangist Prantsuse Cerese kuldmünti. 20-frangiste kuldmüntide rikkalik ajalugu ulatub enam kui 600 aasta taha, tänapäeval on need elav meenutus Prantsusmaa kunagisest ülemvõimust 19. ja 20. sajandil. Napoleon Bonaparte isiklikult ühtlustas 1803. aastal 20-frangiste kuldmüntide standardi ning andis korralduse nende Prantsusmaa hinnatuimate ja nõutuimate kuldmüntide vermimiseks. Kuldmündil kujutatakse kaunist Rooma viljakusjumalannat Cerest, kes ühtlasi on emaarmastuse sümbol. 20-frangiseid Cerese münte vermiti aastatel 1849-1951, kokku üle 17 miljoni. Kullast frangid on tänapäeval ühed likviidseimad ja tuntuimad ajaloolised kuldmündid Euroopa väärismetalliturul. Kauni kujundusega 20-frangised Cerese kuldmündid on taskukohase hinnaga, mistõttu need sobivad nii kollektsioneerimiseks, kingituseks kui ka investeerimiseks. 

See toode on
käibemaksuvaba Eestis


  • Müüme 1-20226.06 €
  • Müüme 21-50224.79 €
  • Müüme 51+222.87 €
  • Ostame 1+215.57 €
  •  
  • Ühiku hind226.06 €

Mine ostukorvi

Pood on hetkel suletud, proovi hiljem uuesti

Võrdle toodet

  • Prantsuse Cerese 20-frangine kuldmünt on silmapaistev Prantsuse münt. 20-frangised kuldmündid on Prantsusmaa kuulsaimad mündid ja samuti tuntuimad kuldmündid Euroopas.
  • Prantsuse Cerese 20-frangine kuldmünt on raha. Investeerimiskullast mündid on käibemaksuvabad ning nii kaubeldakse nendega kogu Euroopa kullaturul.
  • Prantsuse Cerese 20-frangised kuldmündid on likviidsed. Neid kuldmünte on vermitud 17 miljonit ja nad on äärmiselt likviidsed.
  • Prantsuse 20-frangised kuldmündid panid aluse Euroopa esimesele rahaliidule. 20-frangine kuldmünt oli Euroopa esimese ühisrahaleppe - Ladina rahaliidu (Latin Monetary Union) aluseks.
  • Prantsuse Cerese 20-frangised kuldmündid on suurepärane võimalus mitmekesistada oma väärtpaberiportfelli. Kuna kullal on võrdlemisi nõrk seos muude finantsvaradega, kaitsevad Prantsuse 20-frangised kuldmündid investeerimisportfelli tururiskide eest.
  • Prantsuse Cerese 20-frangised kuldmündid pakuvad võimalust paigutada oma sääste. Prantsuse 20-frangine kuldmünt on suurepärane valik kõigile, kes soovivad säästa pikema aja vältel ning kes hindavad stabiilsust ja turvatunnet, mida pakub füüsilise kulla omamine.

Kullast Prantsuse frangi ajalugu

Kullast frangi suursugune ajalugu sai alguse 14. sajandil, mil Saja-aastase sõja käigus leidis aset mitmeid tõsiseid kokkupõrkeid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Poitiers’ lahingus Prantsusmaal võtsid inglased 1356. aastal vangi Prantsuse kuninga Jean II ja nõudsid tema eest seejärel lunaraha, täpsemalt kolm miljonit kuldraha. Sellekohase lepingu sõlmimise ning kuningas Jeani vabastamise võtsid prantslased vastu joovastusega ning andsid vabastamise auks välja kuldraha. Sümboliseerimaks kuninga vabadusse ratsutamist sai münt nimeks franc à cheval ehk eesti keeles „vaba hobusel“. Uut kullast franki kasutati kaubavahetuses kogu Prantsusmaal, ent selle suurust muudeti sageli. Asi muutus 19. sajandi alul, mil võimule tuli Napoleon Bonaparte.



Kullast frankide ühtse süsteemi lõi Napoleon

Napoleon Bonaparte, keda on peetud üheks edukamaks väejuhiks maailmas, oli ka osav poliitik. Prantsuse revolutsiooni lõpul sai temast uue Prantsuse valitsuse esimene konsul. Kulla tulihingelise pooldajana andis Napoleon 1803. aastal korralduse ühtsete mõõtudega kuldmüntide – Napoleoni müntide – vermimiseks. Uus kuldraha kandis tema portreed ning seda vermiti algselt kahes suuruses – 20 ja 40 franki. Hiljem hakati vermima ka 5-, 10-, 50- ja 100-frangise nimiväärtusega münte. Üheks populaarsemaks ning seetõttu ka üheks enim vermituks sai 20-frangine kuldmünt. Esimene 20-frangine kuldmünt anti välja 1803. aastal (XI aasta Prantsuse Vabariigi kalendris), see kaalus 3,225 grammi ning sisaldas 2,902 grammi puhast kulda, mündi kullaproov oli 900. Kullast 20-frangiseid münte vermiti 1914. aastani ning ehkki mündi kujundus aastate jooksul muutus, olid selle suurus ja nimiväärtus alati samad – see suurendas mündi usaldusväärsust ning populaarsust. Nii hakati kõiki 19. ja 20. sajandil vermitud kullast 10- ja 20-frangiseid kutsuma napoleonideks.


Prantsuse 20-frangine kuldmünt – Euroopa kullastandard

Iroonilisel kombel suutsid kullast frangid saavutada seda, mida Napoleonil ei õnnestunud läbi suruda jõuga – liita Euroopa ning edendada sealset kaubavahetust ja suurendada jõukust. Ehkki territooriumid, mille Napoleon oli suutnud vallutada, kaotati peagi, ei juhtunud sama kuldfrankidega. Vastupidi, need said hoopis valitsevaks rahaks ning panid aluse Euroopa esimesele suuremale rahaleppele, Ladina rahaliidule. Rahaliidu moodustasid 1865. aastal Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits eesmärgiga kehtestada neis riikides ühisraha ja viia kuldmündid ühtsesse süsteemi. Kullast Prantsuse frankide senine stabiilne suurus ja suure Prantsuse turu atraktiivsus olid põhjuseks, miks frangist sai uus „euroraha“.

Liidu asutajaliikmed leppisid kokku, et ühtseks arveldusühikuks saab frank ning et kõik riigid vahetavad üksteise kuld- ja hõbemünte üks-ühele, olenemata sellest, millise kujunduse või kelle portreega need on. Ka hõbeda ja kulla vaheline suhe pandi paika – 4,5 grammile hõbedale vastas 0,290322 grammi kulda ehk suhe oli 15,5 : 1. Ühtne standard hõlbustas kaubavahetust liikmesriikide vahel, mistõttu see ahvatles ka uusi riike liiduga ühinema. Ehkki Ladina rahaliidul oli mitmeid vigu – mõned valitsused otsustasid trükkida rohkem paberraha kui eelnevalt kokku lepitud väärismetallmüntide ja paberraha suhe ette nägi –, tulenesid need kõik pigem inimeste valedest otsustest, mitte ühtsest rahasüsteemist kui sellisest. Liit laienes kuni I maailmasõja puhkemiseni, ametlikult sai selle aeg otsa kümmekond aastat hiljem, 1927. aastal.


Prantsuse 20-frangise kuldmündi populaarsus kestab edasi

Napoleoni kuldmündid levisid 19. ja 20. sajandil laialdaselt kogu Euroopas ja ka maailmas. 19. sajandi alguses oli suur osa Euroopast Prantsuse võimu all, riigi koloniaalvõimu tippaeg oli 20. sajandi algus. Oma stabiilse suuruse ja usaldusväärsusega muutusid mündid eelistatuimaks nii kaubandustehingutes kui ka investeerimisel. 20-frangiseid kuldmünte valmistati järjepidevalt 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni, neist viimased valmisid Marianne ja Kuke kujundusega. Ehkki 20-frangiste kuldmüntide vermimine lõpetati I maailmasõja puhkemisel ning tänapäeval neid enam juurde ei toodeta, elab müntide populaarsus edasi. 20-frangised mündid on tänapäevalgi ühed enim kaubeldud klassikalised kuldmündid mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal.

 

 

 

 

Ceres 20-frangisel kuldmündil

Prantsusmaale valmistas 19. sajandil muret sisepoliitiline ebastabiilsus. 1848. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati troonilt kuningas Louis Philippe ja Napoleon I vennapoeg Louis-Napoleon Bonaparte valiti vastse Prantsuse Vabariigi presidendiks. 1849. aastal, Louis-Napoleon Bonaparte'i teisel valitsemisaastal lasti välja uus 20-frangine kuldmünt, millel üllatuslikult ei kujutatudki riigi valitsejat, nagu senine tava ette nägi, vaid hoopis Vana-Rooma põllumajandus- ja viljakusjumalannat Cerest. Ceres kui emaarmastuse kehastus on olnud üks Prantsusmaa sümboleid. Mõnede allikate sõnul on mündil kujutatud Prantsusmaad kehastavat Mariannet Ceresena. Cerese 20-frangiseid vermiti valdavalt Pariisi rahapajas kuni 1851. aastani, kokku üle 17 miljoni. 

Prantsuse kuldmüntide vermimine

Prantsuse impeeriumi laienemisel kasvas nõudlus kuld- ja hõbemüntide järele. Rahuldamaks hiigelsuurt nõudlust, vermiti franke mitmetes rahapajades. Nende aastate jooksul, mil Napoleoni kuldmünte vermiti, valmistasid neid nõutud kuldrahasid enam kui 20 Prantsuse vermimiskoda, lisaks rahapajad erinevates Prantsuse võimu all olevates riikides. Kõik rahapajad, kes kullast franke valmistasid, vermisid igale mündile oma tunnuse – tähe, sümboli või monogrammi –, et oleks selge, kelle toodetud see on. Nii näiteks tähistas „A“ Pariisi vermimiskoda ning „R“ või krooni kujutis Rooma vermimiskoda. Põhiosa müntidest vermis siiski Pariisi rahapaja Monnaie de Paris. Monnaie de Paris on Prantsusmaa suurim ja vanim vermimiskoda ning ühtlasi Prantsusmaa vanim asutus – selle rajas 864. aastal kuningas Charles II. Ehkki rahapaja oli valitsusasutus ning vastutas Prantsuse käibemüntide vermimise eest, jagas ta oma ülesandeid ligi tuhande aasta jooksul teiste Prantsuse vermimiskodadega. 1878. aastal sai Monnaie de Paris ainuõiguse vermida Prantsuse käibemünte. Tänapäeval on see riigi põhiline rahapaja ning omab ametlikult ainuõigust vermida Prantsuse euromünte.

NimiväärtusDiameeterKapsli diameeterProovKulla kaal grammidesToote kaal grammidesKulla kaal troiuntsidesTootjariik
20 franki21229005.806446.45160.18668Prantsusmaa

Esiküljel on kujutatud Rooma viljakusjumalannat Cerest. Ümber portree on tekst „REPUBLIQUE FRANCAISE“. Portree kohal on kuueharuline täht, all vasakul on õigluse käsi (fasces lictoriae) ja paremal loorberioks. Otse portree all on meistri allkiri „L. MERLEY. F“.

Tageküljel on kirjas nimiväärtus 20 FRANCS, mida ümbritseb loorberipärg ja tekst "LIBERTE EGALITE FRATERNITE", mis tõlkes tähendab "vabadus, võrdsus, vendlus". Pärja all on rahapaja märk ja vermimisaasta.

Soovi korral on iga münt pakendatud läbipaistvasse plastkapslisse.

Teie tellimus on täielikult kindlustatud ja tarnitud ELS Expressi poolt. Pärast makse laekumise kinnitust, lähetatakse toode Teieni 1 või 2 tööpäeva jooksul. ELS kuller võtab Teiega ühendust telefoni teel. Soovi korral võite ka ise tootele järgi tulla meie kontorisse Tallinnas või Tartus, samal päeval kui makse on sooritatud. Juhul, kui meil ei ole võimalik tellimust kohe teele panna, teavitatakse sellest koheselt ka tellijat.

Seotud tooted

Partnerid