Suurbritannia Edward VII sovrin

Ajalugu

Kuningas Edward VII kuldsovrin

Mündi esiküljel on kujutatud kuningas Edward VII-t, kuninganna Victoria vanimat poega. 1841. aastal sündinud Edward VII asus troonile 1901 ja valitses kuni oma surmani 1910. aastal. Kuningas Edward VII oli suguluses paljude Euroopa kuninglike perekondadega ja see andis talle eelise aktiivses tegevuses välispoliitikas. Edward VII teenis ära hüüdnime Rahusõlmija tänu oskusele soodustada häid suhteid teiste Euroopa aukandjate vahel. Tolleaegne Saksa impeeriumi keiser Wilhelm II ei olnud siiski kuningas Edward VII lemmik. Tema vastumeelsus Wilhelmi suhtes viis lõpuks Saksamaa ja Inglismaa diplomaatiliste suhete halvenemisele. Ehkki Edward VII valitsusaeg oli lühike, juhtis ta riiki rahus ja külluses. Oli aeg nautida kuninganna Victoria ajal saavutatud jõukust, mis pani aluse majanduslikule heaolule. Inglismaa, jäädes majanduslikult siiski alla Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidele, oli juhtival kohal rahvusvahelises kaubavahetuses ja tarnetes. Briti impeeriumi kõrgajaks loetakse perioodi 20. sajandi algusest kuni esimene maailmasõja puhkemiseni.

Sovrin – viiesaja-aastase ajalooga kuldmünt

Käsu hakata vermima kuldsovrineid andis kuningas Henri VII aastal 1489, aimamata, et neid münte vermitakse viis sajandit hiljem Inglismaa Kuninglikus Rahapajas ikka veel. Inglise kuldsovrin on vanim pidevalt tootmises olnud münt maailmas. Sovrin kannab endas enam kui poole aastatuhande jagu ajalugu ja kogu selle aja jooksul on münt püsinud peaaegu samas kaalus ja sama koostisega. Kollektsionäärid hindavad kuldsovrinit enim just tema ajaloolise väärtuse pärast. Kingitusena on kuldsovrin mõõduka hinnaga, ent väärikas ja suursugune, samas kui investeeringuna pakub münt turvalisust, see on likviidne ja käepärane. 

Sovrin – kuningliku perekonna kuldmünt

Keskajal mängisid väärismetallist mündid suurt rolli Inglismaa valitsejate ehk suveräänide kuulsuse levitamises. Näitamaks  enda  suursugusust, lasi kuningas Henri VII vermida esimesed sovrinid, need olid peaaegu puhtast  kullast, kaaluga  1/2 troiuntsi (15.55 g) ja mündi esikülge ehtimas kuninga enda portree. Kuldsovrineid jagati kõrgetele ametnikele kingitustena,  sest tavakäibesse laskmiseks olid need liiga puhtast kullast ja liiga kallid. Aja jooksul mündi kullasisaldust vähendati, sulam muudeti vastupidavamaks ja mündi uue standardi järgi oli kullaproov 22 karaati ehk see sisaldas 91.6%. Muutused aitasid kaasa mündi laialdasemale tuntusele, sellest sai käiberaha, mille nimi sovrin tuli riigi valitseja tiitlist (ingl sovereign – monarh  ehk  suverään). Sovrinist sai Inglismaa kuningliku perekonna münt ning kuningad ja kuningannad, kes valitsesid pärast Henri VII, jätkasid mündi esiküljel enda portreede kujutamist. See traditsioon jätkub ka tänapäeval ja praeguseid münte ehib kuninganna Elizabeth II portree.

Kuldsovrin – 22 karaati täpsust ja usaldust

Alates 1817. aastast vermitud sovrinid sisaldavad ühe naela (1£) väärtuses ehk siis 7.322 g puhast kulda. Münt ise kaalub täpselt 7.98805 g ja arvati maksevahendiks kuni kaal  ei  olnud vähem kui 7.9379  g. Kuninglik  Rahapada  läks  lausa  nii  kaugele,  et  teatas rahvale:    Nad võivad  oma „alakaalulised“  sovrinid  ümber  vahetada  värskelt  vermitute vastu. Huvitav on veel see, et sovrinile ei ole nominaalväärtust peale vermitud. Nominaalväärtus oli kindlaks määratud puhta kulla sisaldusega, mille väärtus tol ajal oli täpselt üks nael (1£). 

Sovrin – terve Briti impeerumi ametlik raha 

Kui britid said 1815. aastal Waterloo lahingus võidu Napoleoni, oma viimase suure vastase üle, sai Inglismaast tolle aja maailma juhtiv riik. 1920ndate alguseks hõlmas Briti impeerium neljandiku maakera maismaapinnast, seal elas pool miljardit inimest. Selleks ajaks oli brittidel suurim impeerium, mis kunagi eksisteerinud, teenides ära nimetuse „Impeerium, kus päike kunagi ei looju.“. Sovrin muutus ülemaailmses kaubanduses ja rahvusvahelistes tehingutes kiiresti üheks eelistatumaks kuldmündiks. Seda kasutasid Hiina kaupmehed, India tekstiili töösturid ja Ameerika puuvilla müüjad. Sovrin oli nii stabiilne valuuta kui ka Briti Impeeriumi esindaja. Kindlustamaks piisavat varu kuldmünte, vermiti neid erinevates maailma nurkades, näiteks nagu Perthis Austraalias, Bombais Indias  ja Pretorias  Lõuna-Aafrikas. 20. sajandi algusest on vermitud rohkem kui 600 miljonit sovrinit ja neid leiab peaaegu igast maailma nurgast. 

Royal Mint

Kuninglik Rahapaja on üks vanimaid ja hinnatumaid riiklikke institutsioone Inglismaal. Osadel andmetel on nad tegutsenud üle 1100 aasta ja tootnud paljusid maailmakuulsaid münte, see on neist teinud kuulsaima ja tuntuima rahapaja. 1279 aastast tegutses Kuninglik Rahapaja Londoni Toweris ja vastutas Inglismaa müntide vermimise eest. Kui Sir Isaac Newton sai Kuningliku Rahapaja meistriks, suurenes rahapaja kuulsus ja usaldusväärsus veelgi. Sir Isaac Newtoni ametiaja jooksul viidi Inglise nael kullastandardile.

Tänapäeval vermib Kuninglik Rahapaja mitte ainult Inglismaal ringluses olevaid münte, vaid ka rohkem kui 60 riigi erinevaid münte. Ometi on neist müntidest kõige tähtsam ja tuntum  kuldsovrin, mida isegi tänapäeval vermitakse  Llantrisanti linnas, Walesis. Tänapäevaste sovrinite kaal ja puhtus on täpselt sama nagu kakssada aastat tagasi vermitud müntdel: need kaaluvad 7,988 grammi ja on kullaprooviga 917. Kuldsovrinite populaarsus ei ole vähenenud ja seda tõestab fakt, et 2014. aastal vermitud sovrinid müüdi läbi juba samal aastal.  Ainuüksi 1957. aastast alates on vermitud 100 000 000 kuldsovrinit. Kuldsovrini reputatsioon kui „Müntidemaailma kuningas“, elab edasi ja alati leidub investoried kes eelistavad kuldmünti kui turvalist, likviidset ja usaldusväärset investeeringut.