Mehhiko 50 peesot

Ajalugu

Peeso – väärismetalli tähtsus

Klassikalise kuldmündi üks paljudest lummavatest tahkudest on selle ajalugu, mis ulatub tagasi endistesse tsivilisatsioonesse mitmesaja aasta taha. Centenario on üks sellistest müntidest ja selle mõlemal nimel „Centenario“ ja „Mehhiko 50-peesone“ on huvitav lugu rääkida.

„Mehhiko 50-peesone“ on mündi levinuim nimi, mis tuleneb faktist, et mündi esiküljel on nominatsioon „50 peesot“. Aga sõna „peeso“  on antud hetkel iseäranis huvitav. Hispaania keeles on selle sõna tähendus „kaal“ ja algselt kasutati seda viitamaks Hispaania hõbedollarile.

Hispaania hõbedollar lasti ringlusesse peale Hispaania rahareformi aastal 1497 ja muutus kohe peamiseks mündiks, mida kasutati Ameerika ja Aasia kaubanduses 16. kuni 19. sajandini. Rahareform, mis mündi populaarseks muutis, defineeris ka hõbeda standardi ja „riaal“ muutus selle arvestusühikuks. Iga riaal oli võrdne 3.195 grammi hõbedaga ja Hispaania hõbedollar hakkas kandma nominatsiooni 8 riaali. See tähendab, et münt sisaldas puhast hõbedat 25.56 grammi ja kuna see oli jagatav kaheksaks võrdseks osaks (25.56/8=3.195) hakati mündile viitama kui „kaheksa kaal“ (peso de ocho hispaani keeles).

Peamine põhjus, miks Hispaania 8-riaalis hõbedollarit jagati kaheksaks võrdseks osaks, oli kaupmeeste eriline arvutamisviis. 8-riaalist sai jagada kaheks, neljaks või kaheksaks võrdseks osaks, et Hispaania kaupmehed saaksid kauplemise käigus sõrmi appi võttes lihtsamalt rahasid kokku arvutada. Kuid inimestel on ju kümme sõrme? Jah, kuid Hispaania kaupmehed otsustasid, et pöialt kasutatakse tähistamaks nelja sõrme. Seega, hõbedollari aluseks sai kaheksa, mis tähendab, et teoreetiliselt väikseim nominatsioon sai olla 1/8.

Huvitav on ka fakt, et kõik suured börsid Ameerika Ühendriikides kasutasid Hispaania hõbepeeso süsteemi väärtpaberite, võlakirjade ja osakute loendamiseks rohkem kui 200 aastat. Alles aastal 2000 läksid Ameerika Ühendriikide aktsiaturud üle kümnendiksüsteemile.

Kuldne Centenario  - kuulsusrikas sajand

Sõna „Centenario“, mis on selle kuldmündi ametlik nimi, on Hispaania keelne omadussõna, mis tähendab saja aastast perioodi.Põhjus miks münt sellise nime sai oli see, et möödus sada aastat Mehhiko iseseisvussõjast, mis lõppes aastal 1821.  Centenario kuldmünt hõlmab sõja põnevat lugu ja on austusavaldus revulutsioonilistele ideedele, mis lükkasid käima Mehhiko ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu.

Enne iseseisvumist, aastal 1821, oli Mehhiko Hispaania koloonia ja seda ekspluateeriti kui Hispaania krooni sissetulekuallikat. Rikkuse väljavool jätkus kolmsada aastat, kuni 19. sajandi alguseni, kui kreooli haritumal rahval tekkisid kahtlused selle mõistlikuses. Kreoolid olid Eurooplased, enamasti Hispaania päritolu, kuid sündinud Mehhikos. Olgugi, et nad olid seaduse silmis hispaanlastega võrdsed, ei saanud nad siiski asuda kõgemasse ametisse kirikus või valitsuses ja ka kaubanduslikud tegevused olid rangelt piiratud. Aastal 1810, kui Mehhiko populatsioon ületas kuue miljoni piiri, oli hispaanlasi nende hulgas vaid 15 000.  Hispaanlased nautisid pillavat elu samal ajal kui enamus rahvast, eriti farmerid ja põlisrahvast indiaanlased, olid vaesed. Samal aastal oli Mehhiko riigitulu 24 millionit peesot, millest Madriidi kuninglik varakamber võttis endale 25% ehk siis 6 millionit peesot. Kreooli intelektuaalid ütlesid selle peale „aitab” ja 16 september 1810 alustasid Mehhikos revolutsiooni isevalitsemiseks.

Revolutsiooni juhtis kreooli prester Miguel Hidalgo, kellel õnnestus koguda armeeks rohkem kui 80 000  meest. Hoolimata suurest inimhulgast, koosnes armee siiski vaid vaestest Mehhiklastes, kellel polnud piisavat väljaõpet ja varustust. See sai ilmseks Calderoni lahingus  kui 6 000 korralikult relvastatud Hispaania sõdurit alistasid Hidalgo juhitud revolutsionääride armee. Paljud sõdurid kaotasid selles lahingus oma elu ja Hidalgo vangistati ning hukati. Revolutsioon suruti maha ainult aasta pärast selle õitsele puhkemist.

Hoolimata juhi kaotusest ja armee lagunemisest, elas revolutsioonivaim edasi ja aastaks 1821 olid paljud eelnevalt Hispaania kroonile ustavad kreoolid vahetanud poolt ja asusunud toetama Mehhiko iseseisvumist. Samal aastal kuulutati lõpuks välja esimene Mehhiko impeerium. Kõigi nende sündmuste mälestuseks oli asjakohane nimetada Centenario kuldmünt, kus on kujutatud kaunis iseseisvuse ingel, Mehhiko iseseisvumise ja vabaduse sümbol.

Mehhiko 50-peesosel kujutatud iseseisvuse ingel

Üks põhiline tunnus, mis teeb Mehhiko 50-peesose teistest ajaloolistest kuldmüntidest erinevaks, on mündi ilus disain. Iseseisvus ingel  on Kreeka mütoloogiast pärit jumalanna Nike allegooriline isikustamine. Jumalanna Nike lendas üle lahinguväljade ning premeeris võitjaid au ja ülevusega, seda sümboliseerib lehtedest pärg tema käes.

Mündi esiküljel kujutatud iseseisvus ingel on miniatuurne koopia võidusambast, mis püstitati aastal 1910 Mèxikos. Võidusammas ehitati, 1810. aastal toimunud Hidalgo ülestõusu, sajanda aastapäeva tähistamiseks. Monument on muljetavaldav: kivist sammas on 36 meetrit kõrge, tipus seisab pea seitsme meetrine iseseisvus ingel, kes hoiab käes loorberipärga. Ingel kaalub seitse tonni ja on kaetud 24 karaatise kullaga. Kivist samba all on mausoleum, kus hoitakse mitme kangelase säilmeid, kes võitlesid Mehhiko iseseisvuse eest.

Mehhiko 50-peesone vermiti ühes Ameerika vanimas rahapajas

16. sajandil, veidi pärast seda, kui Christoph Kolumbus oli Ameerika avastanud, liideti Hispaania impeeriumiga tänapäeva Mehhiko alad. Hispaania asunikud avastasid kiiresti, et Mehhiko oli rikas maavarade, eriti hõbeda poolest. Kaubanduse arenedes suurenes selle kiirendamiseks Mehhikos nõudlus raha järgi. Arvestades piirkonna rikkalikke hõbedamaagi varusid, oli loogiline, et rahapaja ehitatati 1535. aastal just Méxikosse. Mehhiko rahapaja, mis muuhulgas vermis ka 50-peesoseid kuldmünte, hakkas 1530-ndate lõpus valmistama Hispaania 8-riaaliseid hõbemünte, mida kutsuti ka Hispaania dollariteks.

Tänu Hispaania kuninglikele kroonikatele on palju teada sellest, kuidas Mehhiko rahapaja algusaastatel töötas. Rahapaja pakkus teenusena rafineerimist ja proovi võtmist ning müntide vermimist. Millal iganes kaupmees vajas münte, võis ta Mehhiko rahapajasse pöörduda ja neid tasu eest endale vahetada. Tehingud kahe osapoole vahel toimusid nii, et kaupmees tõi oma hõbeda, mis sulatati, segati kindla proovini ja vermiti müntideks, või ta ostis hõbedakangi rahapaja valukojast ja lasi selle müntideks vermida. Kui näiteks kaupmees tõi hõbeda rahapaja valukotta, pidi ta maksma teenustasu kaks riaali (2 x 3,195 grammi hõbedat) iga 214 grammi hõbeda eest, mida ta soovis müntideks teha lasta. Seega teenis rahapaja umbes 3% müntideks vermitud hõbeda kogukaalult. Peaaegu 35% sellest läks rahapaja juhatajale, 32% läks rahapaja varasalve, müntija sai 11% , proovi määraja ja matriitsi valmistaja kumbki 7% ning viimane lõpp jaotati  kaaluja, sekretäri, valvurite ja üldkulude vahel.

Kui leping kaupmehe ja rahapaja vahel oli sõlmitud, viidi hõbe töötlemisse. Kõigepealt määratu hõbedaproov ja seejärel rulliti hõbe ribadeks. Ribadest lõigati ümmargused kettad, mis kaaluti, kindlustamaks, et mündi kaal tuleks täpne. Pärast seda läksid kettad termotöötlemisse, kus münte kuumutati ja jahutati kindlal temperatuuril, et taastada metalli plastilisus, mis rullimise ja lõikamise käigus kaotsi läks. Lõpuks paigutati hõbekettad kahe matriitsi (metallkettad, millel oli münile kantava kujutis) vahele ja löödi haamriga, et valmiks Hispaania hõberiaal.

Mehhiko rahapaja töötab siiani, olles vanim rahapaja Ameerikas. Peale selle, et seal vermitakse Mehhikos ringluses olev raha, toodetakse seal ka kullast ja hõbedast münte nimega Libertad (Vabadus), mida peetakse üheks kauneimaks investeerimiseks mõeldud väärismetallist mündiks.