Lisa hinnateavitus

Kullaleht: Miks krüptovaluutad ei paku aseainet kullale?

Avaldatud Kirke Sööt kategoorias Aegumatud lood, Kogu uudisvoog või 07.01.2019
Kulla hind (XAU-EUR)
1 319,85 EUR/oz
  
- 11,34 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
14,98 EUR/oz
  
- 0,23 EUR

Kuigi pole välistatud, et krüptovaluutad omandavad tulevikus staatuse finantssüsteemi lahutamatu osana, on kulla iseloom krüptovaluutadest märkimisväärselt erisugune.

Bitcoin on paari aastaga teinud läbi plahvatusliku hinnatõusu asetades krüptovaluutad finantsturgude kõrgendatud huviorbiiti. Bitcoini 13kordse hinnakasvu kontekstis tundub kulla hinna igati soliidne 13-protsendine kasv esmapilgul tagasihoidlik. See asjaolu on innustanud julgemaid vaatlejaid ennustama krüptovaluutade võidukäiku kulla aseainena.

Krüptovaluutade ja kulla nõudluse ning pakkumise loogika on märkimisväärselt erinev – vastupidiselt krüptovaluutadele on kulla nõudluse ja pakkumise allikad eripalgelised, muutes selle finantsinstrumentide raudvara hulka kuuluvaks varaliigiks, mille rolli ei kõiguta tänapäeva digitaliseeruv maailm.

Kuld on vähem volatiilne

Epohhil, mil kuld toimis riiklike valuutade tagatisvarana, oli kulla hinna kasv ligilähedaselt proportsionaalne inflatsiooniindeksi kasvuga. Ent pärast rahvusvahelise kullastandadi aluseks olnud Bretton Woodsi süsteemi lagunemist 1970. aastatel on kulla hinna kasv liginenud keskmiselt 10%-le aastas. Kuigi kullastandardist taganemine tõi 1970. aastate teises pooles kaasa ka kullahinna hüppelise kasvu, on kulla hinna volatiilsus jäänud viimase 40 aasta jooksul konstantseks.

Maailmas enim tunnustatud krüptovaluuta staatust omav Bitcoin näitas ainuüksi 2017. aastal 1300-protsendist kasvu. Lisaks sellele on Bitcoini hind äärmiselt ebastabiilne, ületades volatiilsusindeksi alusel 10-kordselt (USA dollarites nomineeritud) kulla hinda. Nimetatud asjaolu on ilmekalt näitlikustatud 2017. aasta detsembris aset leidnud hinnakorrektuuris, mil Bitcoini väärtus langes vaid ühe kuu vältel enam kui 40% võrra.

Bitcoini hind muutub keskmiselt 5% päevas – see on näitaja, mis on peaaegu võrdne realiseerunud volatiilsusindeksi enda näitajaga.

Kuigi eelnevad faktorid muudavad Bitcoini atraktiivseks erakordselt kõrge tootluse ootusega investorite jaoks, kõlavad kirjeldatud asjaolud kõike muud kui valuuta staatuse poole pürgiva finantsinsturmendi iseloomustusena. Veelgi vähem on nimetatud omadused iseloomulikud vara hoiustamiseks kõlbulikule vara liigile.

KrüptovaluutaKrüptovaluutad vs kuld

Kuld on likviidsem kui krüptovaluutad

Vaatamata kõigele puudub krüptovaluutadel tänini selge kahepoolne turg. Raportid kinnitavad, et Bitcoini turg on domineeritud hoiustamisfunktsiooni eelistavate investorite poolt. Juhtumipõhine info näib kinnitavat, et Bitcoini müügipositsioonidega kaasnevad kõrged kauplemiskulud – seda nii rahaliselt kui ajaliselt.

Kuigi krüptovaluutade turg oli 2018. aasta kevade seisuga väärt hinnanguliselt 800 miljardit dollarit, on müügihulgad kullaturuga võrrelduna jätkuvalt väikesed. 250 miljardi dollarilise päevakäibega globaalse kullaturu mahust näiteks moodustab Bitcoini kauplemise päevakäive endiselt alla 1%.

Krüptovaluuta vs kuld

Kulla nõudlusel erinevad allikad

Kulla nõudluse allikad erinevad oluliselt krüptovaluutade nõudluse allikatest. Erinevalt krüptovaluutadest on kullal seitsme aastatuhande pikkune staatus aktsepteeritud varaliigi ning rahana. Kulda omavad nii keskpangad kui ka institusionaalsed investorid ning maailma olulisimal väärismetallil on jätkuvalt ka lai nõudlusbaas ehtematerjalina. Ühtlasi on kuld väärtuslik tooraine, millel on rakendusväli erisugustes tehnoloogilistes rakendustes – paradoksaalsel kombel ka arvutikiipides, mis üle maailma Bitcoine “kaevandavad”.

Erinevalt kullast on krüptovaluutade ainsaks funktsionaalseks väljundiks toimida vekslina elektroonilistes maksesüsteemides. Kuigi nimetatud süsteemid on omal kohal täiustamaks finantssüsteemi suuremat tervikut, ei ole võimalik mööda vaadata ka asjaolust, et momendil on Bitcoini aktsepteeritavus madal ning nendes vähestes tehingutes, mida maailma tuntuima krüptovaluutaga teostatakse, konverteeritakse Bitcoin hinnavolatiilsuse tõttu kiiresti tagasi üldkäibivaks valuutaks.

Kullapakkumine on nõudlustundlik

Väärib mainimist, et kulla ja krüptovaluutade pakkumisprofiilidel esineb juuretasandil ka teatud sarnasusi. Bitcoinide koguarv kasvab aastas umbes 4% võrra, seejuures on juurdekasv prognoositud kahanema nullini aastaks 2140. Kuigi kullakaevandamine ei ole kronoloogiliselt piiratud etteprogrammeeritud raamidesse, on kulla juurdekaevandamine aeglane. Igal aastal lisandub majandusringluses käibivatele kullareservidele keskmiselt 3200 tonni jagu värskelt kaevandatud kulda ehk hinnanguliselt 1,7% ajaloo vältel kaevandatud kulla koguhulgast.

Bitcoinide sisseprogrameeritult kahanev juurdekasv ning matemaatilise paratamatusena piiratud kogupakkumine sarnaneb kulla väheste kaevandamismahtude ning piiratud kogupakkumisega. Mõlemad asjaolud teevad nii kulla kui Bitcoinid samadel põhjustel investoritele atraktiivseks.

Ent erinevalt Bitcoinidest on kullaturu täiendavaks kandetalaks ka hinnatundlik ümbertöötlusturg. 1995. aastast alates on “romukuld” ehk peamiselt tarbijate poolt kullakaupmeestele raha eest tagasi müüdud ehtekuld moodustanud umbes kolmandiku kullaturu kogupakkumisest. Kulla hinna tõusmisel “romukulla” müügimahud kasvavad, kuna inimesed üritavad kulla kasvanud väärtust realiseerida, tasakaalustades seeläbi kullaturgu ning madaldades kullahindade volatiilsust.

Kuld ja krüptovaluutad sarnanevad ka selle poolest, et kumbki ei kuulu valitsuse poolt emiteeritud maksevahendite hulka. Ent erinevalt kullast ei kujuta Bitcoin endast unikaalset finantsinstrumenti, vaid üksnes ühte paljudest plokiahela tehnoloogial põhinevatest maksevahenditest. Argument Bitcoini rariteetsusest muutub kaheldavaks niipea, kui käsitleda uute, täiustatud tehnoloogial põhinevate krüptovaluutade kasutuselevõttu üldise krüptovaluutapakkumise kasvuna, mis sarnaneks sel juhul vägagi tavaliste fiat-valuutade pakkumise pideva kasvuga. Fiat-raha väärtuse määrab kindlaks valitsus seadusega.

Kullaturg on reguleeritud

Kullaturud omavad ülemaailmset üheselt mõistetavat juriidilist raamistikku, mis reguleerib kõigi turuosaliste käitumist etteaimataval viisil. Krüptovaluutad on lubatud selles tähenduses, et enamus riike ei ole neid keelustanud, andmata neile samas aktsepteeritud maksevahendi staatust.

Mõnede analüütikute hinnangul kujutavad kõik krüptovaluutad endast kõrge riskiga finantsinstrumente, sest valitsused võivad nende kasutamist ootamatult pärssida, kui mure krüptovaluutadega kaasnevate riskide pärast kasvab (valuutade emissioonitulude kahanemine, kontrollimatu kapitali pagemine finantsturgudelt). Näitena võib tuua maailma üheks suurimaks krüptovaluutade turuks oleva Lõuna-Korea ning Suurbritannia. Kui Seoul on viimasel ajal vastu võtnud krüptovaluutade kasutamisõigust üha pärssivad seadusi, siis London on asunud piirama investorite võimalusi krüptovaluutade konverteerimisel.

Mida enam majandussubjekte vahetavad keskpankade poolt emiteeritud maksevahendeid krüptovaluutade vastu, seda vähem efektiivsemaks muutuvad keskpankade poolt majanduse juhtimisel kasutatavad monetaarpoliitilised vahendid. Antud asjaolu toimib valitsuste jaoks olulise motivaatorina krüptovaluutade sundreguleerimiseks.

Näiteks USA maksuamet käsitleb iga krüptovaluutas sooritatud tehingut vara müügina (asset sale), mis kohustab maksukohustuslast maksuametile raporteerima nii tehingu, kui selle netokasumi või kahjumi. Nimetatud regulatsioon komplitseerib olulisel määral tehingute sooritamist suurtes jaemüügikettides nagu Amazon, Target, Wal-Mart jt, mis jätkuvalt ei aktsepteeri arveldamist krüptovaluutades. Mitmed jaemüüjad on lisaks taganenud ka algsest toetusest Bitcoinile, kuna nõudlus krüptovaluuta kasutamiseks on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Antud asjaolu jätab avatuks küsimuse, kas krüptovaluutade peamiseks väljundiks on roll maksevahendi või spekulatiivse investeerimisinsturmendina.

Kas konkurendid…

Vaatamata mõningate finantskommentaatorite väidetele nagu oleks kulla hinnad ning nõudlus pärsitud krüptovaluutade hinnaralli tõttu, ei eksisteeri antud väitele tõestusmaterjali. 2017. aasta madal nõudlus füüsilise kulla järgi USAs on seletatav USA aktsiaturgude tõusuga ning tõsiasjaga, et teistel suurtel kullaturgudel jätkus tugev nõudlus füüsilise investeerimiskulla järgi. Üldpildis oli kullahinna dünaamika 2017. aastal proportsioonis seda viimastel aastatel mõjutanud teguritega, ilmutamata mingisuguseid märke krüptovaluutade mõjust hinnakonjuktuurile.

Täiendav faktor on krüptovaluutade omavaheline konkurents. Täna on maailmas üle 1400 krüptovaluuta. Kuigi Bitcoin jätkab juhtpositsioonil, ei ole välistatud, et uute plokiahela tehnoloogiate lisamine muudab radikaalselt krüptovaluutade väärtusi ja nõudluse-pakkumise kõveraid.

Või täiendkaubad…?

Jagatud digitaalse arvepidamise põhimõttel toimiv plokiahela tehnoloogia, millel Bitcoini-laadsed krüptovaluutad toimivad, on kahtlemata innovatiivne tehnoloogia, mille rakendusväli ulatub väljapoole finantsteenuste sfääri.

Plokiahela tehnoloogia on köitnud ka kullaturu tähelepanu, muuhulgas läbi mõningate turuosaliste püüdluste muuta kuld “digitaalse vara” eriliigiks, mille päritolu oleks võimalik jälgida tarneahela kõikides lülides.


Kuld kui strateegiline vara

Käesoleva analüüsi autorite hinnangul ei kujuta Bitcoin ja teised krüptovaluutad aseainet kullale.

Kuld on ennast tõestanud investeerimisportfellide raudvarana, mis on võistelnud väärtpaberiturgudega tootluse osas väga erineva pikkusega ajahorisontidel, olles osutunud eriliselt kasulikuks eeskätt kõrge inflatsiooniga perioodidel.

Krüptovaluutade tootlus on olnud kuni lähiminevikuni erakordne, ent novaatorlike finantsinstrumentide funktsionaalne väljund jääb investeeringuna kullast olemuslikult erinevaks. Erinevalt kullast pole krüptovaluutad ennast veel tõestanud erisugustel turgudel. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et Bitcoin on sündinud ning funktsioneerinud seni vaid erakordselt madala volatiilsusega ja kiirelt kasvavate turgude kontekstis. Krüptovaluutade turg on jätkuvalt embrüonaalses faasis, selle likviidsus on kasin ning krüptovaluutade hinnakäitumine – kuigi jätkuvalt atraktiivne suure riskitaluvusega investorite silmis – tundub olevat kantud läbivalt kõrge tootluse ootustest.


World Gold Council
Tõlkinud Tavidi analüütik Adrian Bachmann

Kullaleht on ajaleht kullast ja investeerimisest. Vaata 2018. aasta sügise Kullalehte siit: https://bit.ly/2Cx4OpW

Lugemissoovitus Teile