Oodatust madalam USA inflatsioon pani kulla uuesti särama

Juunis oli kuld langemas, aga juuli on kullaturul alanud positiivselt ning sellel nädalal ilmunud USA eelmise kuu inflatsiooninumber oli oodatust madalam, mis pani kulla kiiresti tõusma. Lähikuudel mõjutavad kulla hinda enim keskpankade otsused, majanduslanguse oht ning geopoliitika.

Juunis langes kulla hind kokku 2,2 protsenti, 1919,4 dollarini untsist. Juuli alguses on kuld võtnud uuesti suuna üles ning kaupleb praeguseks 1960 dollari juures.

Väga oluliseks kujunes kulla jaoks USA juunikuine inflatsiooninumber – selgus, et tarbijahinnad tõusid kuuga kokku 0,2 protsenti ning aastases võrdluses 3 protsenti. See on madalaim näitaja alates 2021. aasta märtsist. Turud ootasid näitajateks vastavalt 0,3 ja 3,1 protsenti.

Kolmapäeval ilmunud inflatsiooninumbrid Föderaalreservi juulikuist otsust arvatavasti ei mõjuta – oodatakse, et keskpank tõstab intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Oodatust väiksem näitaja suurendab aga tõenäosust, et see on intresside tõusutsükli viimane samm.

Ühtlasi panid inflatsiooninumbrid seega dollari kiiresti kukkuma, mis omakorda andis kullale hoogu. 12. juulil kallines kuld pärast inflatsiooninumbrite ilmumist vaid 10 minutiga 15 dollari võrra. See pani kiiresti tõusma ka aktsia- ja võlakirjaturud.

Kuld püsib viie aasta perspektiivis kõrgel hinnatasemel ($/unts). Allikas: Goldprice.org.

Kulla hinda toetavad lähikuudel mitmed faktorid

Kuigi kõrgem inflatsioon mõjub kullale pikaajaliselt hästi, siis lühemas perspektiivis mõjutavad hinda rohkem intressimäärad ning võlakirjade tootlused.

Kuna intressitõusud pannakse pärast juulikuist tõusu arvatavasti pausile ning ning võlakirjade tootlused satuvad surve alla, peaks see kullale lähikuudel ka tuge pakkuma. Kulla jaoks on ka ajalooliselt olnud parimad kuud just august ja september.

Lähikuudel saabki kulla hinda kõige enam mõjutama see, mida teevad Föderaalreserv ja teised suuremad keskpangad. Juulikuu inflatsiooninäitaja oli mõnes mõttes pöördepunkt, mis hakkab Föderaalreservi aasta teise poole rahapoliitika debatti väga palju mõjutama. Ja seda pigem intresstõusude peatamise kasuks.

Maailma Kullanõukogu (WGC) ja Bloombergi andmetest selgub, et perioodidel, kus Föderaalreserv on intressidega ootel olnud, on kullal läinud pigem hästi. Viimase 23 aasta jooksul on taolistel aastatel olnud kulla tootlus keskmiselt 0,7 protsenti kuus.

Ebakindlus püsib

Suurt mõju avaldab ka ebakindlus panganduse, majanduse ja geopoliitika osas. Märtsikuine panganduskriis ning Venemaal katkestatud riigipööre näitavad, et kindlus tuleviku osas on pigem õõnes.

Samuti näeme mitmeid märke, mis viitavad USAs majanduslanguse tulekule. Näiteks võib tuua intressikõvera pöördumise ning rahamassi (majanduses ringluses olev raha) languse. Taolised arengud võivad olukorda märgatavalt muuta.

Oluline on silma peal hoida ka keskpankade kullaostudel, mis olid mullu suurimad alates 1950. aastast. See on üks põhjustest, miks kuld on vaatamata intresside tõstmisele kõrgel tasemel püsinud ning eelmise aasta novembri põhjadest enam kui 20 protsenti kallinenud.

Mitmed arenevad riigid on ette võtnud ka samme dollari kasutamise vähendamiseks rahvusvahelises kaubanduses. Aina rohkem spekuleeritakse ka selle üle, et BRICsi riigid plaanivad luua dollarile konkurentsi pakkuva valuuta, mis võidakse ka kullaga tagada. Kõik need spekulatsioonid toetavad kulla hinda.

Hõbe reageeris veelgi suurema tõusuga

Hõbeda hind langes juunis kokku 1,8 protsenti, juuli alguses on hind veidi taastunud. Hõbedale mõjusid inflatsiooninumbrid veelgi paremini, metall kallines kahe tunniga lausa 3,5 protsenti.

Hõbedale pakub tugevat tuge ka turu fundamentaalne pilt. Füüsiline turg oli mullu mitmekümne aasta suurimas defitsiidis ja ka tänavu oodatakse suurt puudujääki.

Juuni lõpus langes kuld vahepeal 1900 dollari tasemest madalamale, aga põrkus sealt kiiresti tagasi. See näitab, et 1900-1920 dollari tase on jätkuvalt küllaltki tugev toetustase, kus ostuhuvi on suur.

Kulla jaoks oli 1945-1950 dollari tase lühiajaliselt pigem tugev vastupanu tase ja selle läbimine näitab tugevust. Oluline on ka see, et kuld ületas juulis uuesti ka 2011. aastal saavutatud tipu.

Esimesel poolaastal kallines kuld dollarites 5,4 protsenti. Kuld ületas sellega kõiki teisi varaklasse, välja arvatud arenevate turgude aktsiad. Toorainete seas oli kuld tootluselt esikolmikus, üleüldiselt odavnesid toorained poole aastaga 10 protsenti. Ka see viitab kullaturu praegusele tugevusele, sest tihtipeale liiguvad toorainete hinnad käsikäes.