Analüüs: kulla hinnatõus ei paista niipea peatuvat

05.09.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind näitas augustis tugevust ning saavutas ka uued rekordid. Kullale on hoogu andnud nii dollari odavnemine, kuu alguse turbulents finantsturgudel kui ka Föderaalreservi oodatav intressikärbe. Ootan aasta viimastel kuudel tõusu jätkumist ning 2700 dollari ületamist.

Augustis kallines kulla hind 2,3 protsenti ning lõpetas kuu 2503 dollaril untsist. Septembri esimestel päevadel on hind liikunud külgsuunas ning kaupleb 2505 dollari juures. Ühtlasi tõusis kuld 27. augustil uue rekordini – 2524,4 dollarini untsist.

Kullal on aidanud lühemas perspektiivis uute tippudeni jõuda asjaolu, et turud jõudsid täielikule veendumusele, et intressikärped algavad USAs juba septembris. Lisaks sellele on kullale tuge pakkunud dollari odavnemine ning augusti alguse finantsturgude turbulents. Samuti muretsetakse aina enam võimaliku majanduslanguse pärast.

Sellest, miks ma arvan, et USA majandus siseneb lähiaastal majanduskriisi, saab pikemalt lugeda siit.

Samuti on väga oluline areng see, et lääne institutsionaalne raha on hakanud voolama kulda, mis võiks aidata kollasel metallil tõusta veelgi kõrgemale.

Investorid ootavad USA keskpanga otsust

Investorid ootavad nüüd pingsalt Föderaalreservi septembrikuist kohtumist. Augusti lõpus toimunud Jackson Hole’i keskpankurite kohtumisel teatas keskpanga juht Jerome Powell, et inflatsiooni ülespidine risk on kahanenud ning tööturu olukorra halvenemise riskid on kasvanud. „Aeg on rahapoliitikat vastavalt sellele kohandada,“ võttis ta olukorra kokku.

Turud on nüüd täiesti veendunud, et Föderaalreserv otsustab 18. septembril alustada intressimäärade langetamisega. CME FedWatchi tööriist peegeldab seda, kuivõrd tõenäoliseks peetakse erinevaid keskpanga otsuseid. 0,25protsendipunktilise intressilangetuse tõenäosuseks peetakse 61 protsenti, 0,50 protsendilise langetuse tõenäosus on turgude hinnangul aga 39 protsenti.

Tõenäosus, et keskpank teeb lausa 0,5protsendilise intressikärpe, on viimastel nädalatel kiiresti kasvanud. Veel mõni kuu tagasi peeti selle tõenäosust nullilähedaseks.

Mis saab pärast Föderaalreservi otsust?

Kullaturg on pärast rekordite saavutamist augusti teises pooles ja septembri alguses kaubelnud küllaltki kitsas vahemikus, mis viitab sellele, et paljud turuosalised ootavad enne tehingute tegemist Föderaalreservi otsust.

Seega on tõenäoline, et pärast otsuse teatamist hakkab kullaturg rohkem liikuma. Kui keskpank otsustab intresse langetada oodatust rohkem (0,5 protsendipunkti võrra), siis võime näha kulla tõusu, sest praegu on turud hindadesse arvestanud väiksema intressikärpe (0,25 protsendipunkti). Seega peamise ootuse täitumisel (0,25% kärbe) võib kuld veidi allapoole liikuda, aga arvatavasti ei saa langus olema suur, sest intresside langustsükkel mõjutab kulla hinda keskpikas perspektiivis positiivselt.

Ootused intresside osas on ka dollari kursi odavnema pannud. Dollariindeks (DXY) on juunikuu tippudest langenud enam kui 4 protsenti. Dollari langus toetab kulda, sest muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks.

Kulla nõudlus jätkuvalt tugev

Kulla füüsiline nõudlus on jätkuvalt tugev ning juulis aktiviseerusid turul uuesti ka keskpangad. Samuti on näha väga olulist trendi, kus lääne institutsionaalne raha on kulda voolama hakanud.

Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldas juuli lõpus teise kvartali kullaturu raporti, millest kirjutasin veidi pikemalt eelmises kullaturu analüüsis. Raportist selgus, et kulla ülemaailmne nõudlus kasvas aastases võrdluses 4 protsenti, 1258 tonnini, mis on kõrgeim tase alates 2000. aastast, mil turu kohta andmeid koguma hakati.

Septembri alguses teatas WGC, et keskpankade kullaostud olid juulis suurimad alates selle aasta jaanuarist. Suurim ostja oli Poola keskpank, kes soetas kokku 14 tonni kulda. Praeguseks on kulla osakaal Poola keskpanga reservides kasvanud 15 protsendini, eesmärk on see viia aga 20 protsendini.

Kui eelmisel aastal ja selle aasta alguses toimus läänes börsil kaubeldavatest fondidest (ETFid) kulla väljavool, siis nüüd on näha selle trendi pöördumist. Füüsilise kullaga tagatud fondidesse on nüüd juba kolm kuud järjest toimunud raha sissevool, peamiselt on kullahuvi kasvanud lääne investorite seas. Näiteks juulis tegid USA investorid ETFidesse rohkem investeeringuid kui Euroopa ja Aasia investorid, selgub WGC viimastest andmetest.

See on väga oluline trendimuutus, sest näitab, et lääne institutsionaalne raha on nüüd voolamas kulda. Ootan, et see aitab kullal saavutada sügisel järjepanu uusi rekordeid. Olen jätkuvalt seisukohal, et enne aasta lõppu jõuab kuld 2700 dollarini untsist.