Kulla nõudlus püsis teises kvartalis rekordiline

01.08.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Globaalne nõudlus kulla järele tõusis teises kvartalis järjekordse rekordini, millele aitasid peamiselt kaasa keskpankade jätkuvad ostud ning turuvälised tehingud (OTC), teatas Maailma Kullanõukogu (WGC).

Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis selle aasta teises kvartalis 4 protsenti, 1258 tonnini – see on kõrgeim teise kvartali number alates 2000. aastast, mil Maailma Kullanõukogu turu kohta andmeid koguma hakkas.

Kui jätta välja OTC tehingud (over-the-counter ehk ametlike turgude välised tehingud) langes nõudlus 6 protsenti, 929 tonnini. Olulisem on siiski jälgida kogunõudluse numbrit. Keskpankade netoostud kasvasid aastatagusega võrreldes aga 6 protsenti, 184 tonnini. Peamiselt aitab kuld keskpankadel oma varasid hajutada ja kaitsta.

OTC ja keskpankade ostud olid füüsilisel turul peamised faktorid, mis aitasid nõudlusel kõrgel püsida ja kulla hinna uute rekorditeni viia.

Taastöödeldud kulda jõudis turule suurimas koguses alates 2012. aastast, mis on peamiselt seotud kulla hinna kiire tõusuga. Kulla keskmine untsihind oli teises kvartalis 2338 dollarit, tõustes esimese kvartaliga võrreldes 13 protsenti.

Rekordiline hind vähendas nõudlust ehete järele

Rekordeid purustanud kulla hind hakkas negatiivselt mõjutama nõudlust ehete järele. Mahud langesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 19 protsenti, jõudes nelja aasta madalaima tasemeni.

Börsil kaubeldavatest fondidest (ETFid) voolas välja 7 tonni kulda, aga vähenemine oli tagasihoidlikum kui mullu samal ajal, mil see oli 21 tonni. Raportis märgiti, et kolmanda kvartali alguses on läänes toimunud ETFidesse märkimisväärne sissevool.

Nõudlus müntide ja kangide järele langes 5 protsenti, 261 tonnini. Peamiselt oli langus tingitud lääneriikide turgude nõrkusest. Aasias on kullanõudlus aga jätkuvalt väga tugev. Kui Euroopas ja USAs langes müntide ja kangide müük vastavalt 48 ja 65 protsenti, siis Indias ja Hiinas oli kasv vastavalt 46 ja 62 protsenti.

Kulla kasutus tehnoloogias suurenes aastatagusega võrreldes 11 protsenti, millele aitas peamiselt kaasa tehisintellekti sektor.

WGC teatas, et terve aasta vältel peaks lääne investorite suurem huvi tasakaalustama keskpankade netoostude mõningast vähenemist.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

“Näeme jätkuvat, kuidas kullaturul on domineerivaks jõuks saamas arenevad turud, eelkõige Aasia. Kui varasemalt juhtisid kullaturgu peamiselt lääne investorid, siis nüüd on üle võtnud India ja Hiina investorid. Vaatamata sellele, et Euroopas ja USAs ostetakse aina vähem münte ja kange, tõusid hinnad teises kvartalis järjepanu uute rekorditeni. Kui turgu juhiks lääne investor, oleks hinnad langenud.

Seda on märgata nii inimeste kui keskpankade seas. Näiteks teises kvartalis oli kokku 14 arenevat riiki, kes oma kullareserve vähemalt tonni võrra suurendasid või vähendasid. Samal ajal oli vaid üks arenenud riik, kes oma kullareserve suurendas. Selleks oli Poola. Sellest, kuidas Poolat tabas pärast Ukraina sõja puhkemist kullapalavik, saab pikemalt lugeda siit. Poola soovib viia kulla osakaalu keskpanga reservides 20 protsendini, praegu on see 13 protsendi juures.

Teise kvartali numbrid annavad meile märku, et kui mingi osa nõudlusest taandub, siis kipub mõni muu valdkond esile kerkima. Näiteks teises kvartalis taandus ehete nõudlus, aga börsiinvestorite huvi (OTC ja börsil kaubeldavate fondide kaudu) kulla vastu pigem kasvas.”