Veebi hooldustööd 2.03.2024 kell 22.00-10.00
Vabandame!
Lisa hinnateavitus

Globaalne võlg kaardil: millised riigid on ennast enim lõhki laenanud?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 20.12.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
1921,75 EUR/oz
  
+ 31,00 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
21,34 EUR/oz
  
+ 0,35 EUR

20.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Riigivõlgade tase on üle maailma viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Kuna nüüd on ka intressimäärad tõusma hakanud, on see paljude riikide jaoks põhjustanud palju probleeme või isegi maksejõuetust.

Globaalne riigivõlgade tase jõuab prognooside kohaselt selle aasta lõpuks 97,1 triljoni dollarini, võrreldes 2019. aastaga on kasv olnud 40 protsenti.

Koroonaviiruse pandeemia ajal kasutasid valitsused tööturu ja majanduse stimuleerimiseks radikaalseid meetmeid, mille eesmärk oli vältida majanduse sulgemisest tulenevat pankrotilainet. Kuna tegemist oli pelgalt kunstliku lappimisega ning võlgade tase tõusis selle tõttu järsult, siis on kõrgemad intressid kõiki neid probleeme hakanud esile tooma.

Allpool olevalt kaardilt on näha erinevate riikide võlatasemeid 2023. aastal, andmed põhinevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosidel, millised on võlatasemed aasta lõpuks.

USA riigivõlg on kerkinud 33,2 triljoni dollarini, mis moodustab enam kui kolmandiku kõikide riikide võlakoormast. Seoses intresside tõusuga on selle võla teenindamise kulu järsult kasvanud. Selle aasta kolmandas kvartalis tõusid USA valitsuse intressimaksed annualiseeritult 981 miljardi dollarini – 2023. fiskaalaasta tulud olid 4,4 triljonit dollarit. See tähendab, et intressimaksed moodustavad sellest lausa 22,1 protsenti.

USA võlakoorma ja intressimaksete kohta saab pikemalt lugeda siit.

Jaapani hiiglaslik võlakoorem

Maailma suuruselt kolmanda majanduse Jaapani võlakoorma suhe SKPsse on lausa 255 protsenti. Taoline võlakoorem on selgelt jätkusuutmatu, aga mitmed faktorid on võimaldanud Jaapanil probleeme edasi lükata.

Esiteks hoiab keskpank intressimäärasid kunstlikult madalal – riigivõla tootlusele (või intressile) on seatud ülempiir 1 protsent. See hoiab intressimaksed kunstlikult madalal, samuti on Jaapani Keskpank ise trükitud rahaga ostnud tohutus koguses riigivõlakirju. Praeguseks on pea pool kõigist riigivõlakirjadest Jaapani Keskpanga käes. Riiki on aidanud ka pidev jooksevkonto ülejääk (eksport ületab importi) ning asjaolu, et enamus riigivõlakirjadest on jaapanlaste endi käes.

Sellegi poolest on riik ennast madalatest intressidest täielikult sõltuvusse viinud. Kuigi viimastel kümnenditel on olnud riigil probleeme pigem deflatsiooniga, siis igasugune inflatsiooni kiirenemine ja intresside tõus paneks võlakirjaturu väga tugeva surve alla. Turg on nõnda tugevalt moonutatud, et intresside väiksemgi tõus võib kogu riigi viia sügava majanduskriisi äärele. Sisuliselt on tegemist tiksuva võlapommiga – praegu süsteem veel toimib, aga see on mitmetest faktoritest tugevalt sõltuvuses.

Arenevate riikide majanduskriisid

Kui lääneriike pole investorid intresside hüppelise kasvuga veel karistanud, siis paljudes arenevates riikides on olukord teistsugune – väga kõrgele tõusnud intressimaksed on riigid tõsise surve alla pannud.

Võlakoorma edetabeli tipus asetsev Sudaan (256 protsenti SKPst) on totaalses majanduskriisis. Riigis puhkes kevadel kodusõda, mille tõttu on pidanud kodudest põgenema enam kui 5 miljonit sudaanlast. IMFi prognoosi kohaselt langeb Sudaani majandus tänavu lausa 18 protsenti.

Inflatsioon on Sudaanis jõudnud enam kui 250 protsendini. Riigi majanduse jaoks väga oluline põllumajandussektor, mis moodustab 40 protsenti SKPst, on tugevalt pihta saanud. Samuti on riik Aafrika suuruselt kolmas kullatootja, aga sõja tõttu on kulla müük välismaale sisuliselt peatunud.

Üle maailma leiab veel mitmeid näiteid. Liibanon on olnud maksejõuetu juba alates 2020. aastast, samal aastal muutus maksejõetuks ka Argentina. Ghana kuulutas süveneva majanduskriisi tõttu pankroti välja 2022. aastal.

Egiptus maksab pool valitsuse tuludest intressideks

Egiptuse võlakoorem on madalam nii Ühendkuningriigist, Jaapanist, USAst, Prantsusmaast kui ka Hispaaniast. Sellegi poolest on neil tekkinud riigi rahanduses tõsised probleemid, sest praegu kulub umbes 45 protsenti valitsuse tuludest intressimakseteks.

Egiptuse võlakoorem (92,7 protsenti SKPst) on Sudaani järel Aafrikas teisel kohal. Võla kogumahult ollakse Aafrika suurimad võlgnikud. Egiptus maksab oma riigivõla pealt keskmiselt enam kui 15protsendilist intressi. Mõnevõrra pakub leevendust 37 protsendini kerkinud aastane inflatsioon, mis võla reaalväärtust kahandab.

Võlgade edetabelis kolmandal kohal olev Kreeka on juba aastakümneid äganud tohutu võlakoorma all, mis on pärast 2008. aastal alanud võlakriisi inimeste elatustaset järsult alandanud. 2007. aastal oli Kreekas ostujõuga korrigeeritud (PPP) SKP inimese kohta 37 600 dollarit, eelmisel aastal oli see vaid 31 520 dollarit.

See tähendab, et Kreekas on viimase kahe kümnendi jooksul toimunud täielik allakäik, mis on inimesed vaesemaks teinud. Näiteks Eestis oli sama näitaja 2007. aastal 31 140, eelmisel aastal aga 37 830 dollarit.

Erinevad Euroopa abiprogrammid pole olukorda sugugi parandanud ning arvatavasti oleks maksejõuetus ja võlgade kustutamine mõjunud Kreeka majandusele pikaajaliselt paremini.

Võlakoormad regiooniti

Nagu allpool olevast tabelist näha, siis regiooniti on kõige suurem võlakoorem Põhja-Ameerikas. USA võlakoorem on viimase kümnendi jooksul järsult kasvanud ning Kanadas on sama juhtunud. Kumbki riik on võlakoorma edetabelis vastavalt 7. ja 17. kohal.

Kui Egiptus peab oma võlakoorma pealt maksma enam kui 15protsendilist intressi, siis USA maksis eelmisel fiskaalaastal võla pealt keskmiselt 3protsendilist intressi. Kui USAs kasvaks see näitaja 15protsendini, ulatuks intressimaksed ligi 5 triljoni dollarini. See oleks valitsuse maksutuludest (4,4 triljonit) suurem. Seega on Ühendriikidel võimaldanud võlga nõnda kiiresti kasvatada madalad intressimäärad.

Ka Aasias on võlakoormad kiiresti paisunud. Hiina võlakoorem moodustab 83 protsenti SKPst, India oma 81,9 protsenti SKPst. Kagu-Aasia suurim võlgnik on Laos (121,7 protsenti SKPst) – riik laenas raudteede, kiirteede ja hüdroelektrijaamade ehitamiseks Hiinalt tohutult raha. Nüüd on riigis valuutakriis ning inflatsioon on jõudnud 26 protsendini. Sisuliselt on Laos jõudnud majanduskollapsi äärele.

Aafrikas on võlatasemed kõige madalamad, aga suur osa võlgadest (umbes 40 protsenti) on võetud välisvaluutas. See paneb riigid haavatavasse positsiooni, sest võlakoorem ning nende teenindamise võimekus sõltub suuresti valuutakurssidest. Lisaks sellele peavad regiooni riigid maksma võlgade pealt tunduvalt kõrgemat intressi kui Põhja-Ameerika või Euroopa riigid.

Lugemissoovitus Teile