Hõbeda hinna kujunemise ja oodatava kasvu põhjustest

18.02.2020

Washingtonis asuva Hõbeda Instituudi (The Silver Institute) äsja avaldatud raporti kohaselt soodustavad geopoliitlised ja makroökonoomilised trendid 2020. aastal kõigi väärismetallide hinnatõusu, seega võib oodata mitte üksnes kulla, vaid ka hõbeda hinna kasvu. Maailma hõbedaturgudel toimuvat analüüsiv keskus andis ülevaate mõjuritest, mis hõbeda hinda lähitulevikus suunavad.

Instituudi hinnangul moodustab tööstuslik nõudlus käesoleval aastal hõbeda kogunõudlusest pisut üle poole ning nõudluse 3%-line kasv jätkub – umbes samas taktis IMFi poolt prognoositud 3%-lise globaalse majanduskasvuga. Tööstusliku nõudluse kasvu veavad peamiselt autotööstus ning 5G võrkudele üleminekut teostav telekommunikatsioonisektor.

Prognoosi kohaselt kasvab ehtehõbeda nõudlus 2020. aastal aeglaselt, ent stabiilselt, seda mõjutavad põhiliselt tugev India turg ning ehete suur läbimüük USA veebipoodides.

Kõige suuremat nõudluse kasvu on oodata füüsilise investeerimishõbeda sektoris, millele prognoositakse sel aastal 7%-list suurenemist. Seega jätkub füüsilise investeerimishõbeda buumi trend juba kolmandat aastat järjest, ületades tööstushõbeda nõudluse kasvu enam kui kahekordselt.

Hõbeda kaevandamine peaks 2020 suurenema 2% võrra, tootmismahud kasvaksid sel juhul esimest korda viie aasta jooksul. Kõigi turujõudude koosmõjus kasvab hõbeda hind Hõbeda Instituudi hinnangul 13% ning  peaks 2020. aasta lõpuks jõudma 6 aasta kõrgeimale tasemele.      

Analüüsib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Hõbeda Instituudi raporti kõige kõnekam info puudutab hõbeda nõudluse baasis aset leidvaid struktuurseid muutusi.

Hõbeda nõudlus tuleneb (erinevalt kullast) jätkuvalt peamiselt tööstussektorist – selles osas pole “murdepunkti” toiminud … veel. Hõbeda hind on piisavalt taskukohane (kuld on ajalooliselt 15-100 korda kallim), et kasutada seda massiliselt ka tsiviilotstarbelises elektroonikas ja muudes tööstuslikes väljundites.

Kuld täidab valdavalt investeerimis- ja ehtefunktsiooni ning tööstuslikul otstarbel kasutatakse seda üksnes 10-15% ulatuses ning vaid väga spetsiifilistes rollides – peamiselt “ekstreemsetes” tehnoloogilistes agregaatides: kosmoseelektroonikas, kõrgtaseme optoelektroonikas, sõjatööstuse relvaplatvormide missioonikriitilistes allsüsteemides, kus marginaalselt paremad termoelektrilised parameetrid määravad ära, milline hävituslennuk või tank võidab duelli, jm.

Põhjus, miks tööstuslik funktsioon moodustab kulla kogunõudlusest vaid 10-15%, tuleneb asjaolust, et kuld on massiliseks kasutamiseks tsiviiltööstuses liiga kallis ning neid aerokosmose ja militaarsektori süsteeme, mis kultuslikku väärismetalli vajaks, on lihtsalt liiga vähe. Maailmas toodetakse aastas poolteist miljardit nutitelefoni, ent vaid mõnituhat lahinglennukite ja masinate infrapunasensorit, mõnikümmend luuresatelliidi optikapaketti jms.

Kõnekas on tõsiasi, et kui ajalooliselt on investeerimismetalli ja ehtemetalli funktsioon hõbeda nõudluses piirdunud umbes 30%-ga, siis nüüdseks on see tõusnud juba 50% piirimaile. Hõbeda kasvav roll investeerimismetallina annab tunnistust sellest, et üha kallimaks muutuvat kulda ei jätku piisavalt, et tagada vara turvamise eesmärgiks oleva metalli funktsiooni piisavalt paljude (väiksema sissetulekuga) investorite jaoks. Teoreetiliselt loob see tingimused sünergiaks, kus kulla hinnakasv haarab kaasa ka hõbeda. Ajalooliselt kulla ja hõbeda hinna samasuunaline korrelatsioon sisuliselt puudub, kuna kulla ja hõbeda nõudluse allikad on olnud mitte lihtsalt erinevad, vaid vastandlikud.

Esimesed märgid muutustest väärismetallide turgudel on olemas. Juhul kui hõbeda kui “vaese mehe kulla” vara säilitamise roll hakkab lumepallina paberraha ja pangahoiuste usalduskriisi tõttu üle maailma kasvama, on võimalik hõbeda hinna plahvatuslik kasv. Kui hõbeda tööstuslik nõudlus on umbes 15 000-20 000 tonni juures ega saa tööstustootmise piirangute tõttu kasvada rohkem kui mõnikümmend protsenti, siis hõbeda nõudluse kasvul vara hoiustamise funktsioonis ei ole piire.

Eeltoodud stsenaarium on, tõsi küll, relevantne vaid laiaulatusliku finantspaanika tingimustes. Tuleb tõdeda, et mõõdukate kriiside tingimustes on hõbe kullast mõneti kehvem rikkuse säilitamise vahend ning pakub kullale konkurentsi pigem süvakriiside puhul, kui hõbeda nõudluse allikad on nihkunud tööstuslikust vara turvamise funktsiooni, mis enam kui kompenseerib tööstusliku nõudluse languse.

Tasub siiski meeles pidada, et tulenevalt oma vastandlikest nõudluse allikatest jääb “kulla hullumeelseks nõbuks” kutsutud hõbe investorile oma volatiilsuse tõttu riskantsemaks varaliigiks. Samas on ebatõenäoline, et 2014-2020 stabiilselt 15-20 USD/oz vahel kõikunud hõbeda hind järsult langeks, pigem on ülaltoodud asjaoludest tingitud potentsiaal järsuks tõusuks.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.