Hõbeda turul on rekordiline puudujääk. Kas on oodata hindade tõusu?

Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
24.04.2023

Globaalne nõudlus hõbeda järele tõusis 2022. aastal 18 protsenti ning jõudis 1,24 miljardi untsini. Tootmine on olnud nõudlusest tunduvalt väiksem ja see on loonud turul ajaloo ühe suurima puudujäägi, mis kestab ka järgnevatel aastatel, teatas Silver Institute eelmisel nädalal.

Eelmisel aastal oli hõbeda turul 237,7 miljoni untsine puudujääk, selgub instituudi World Silver Survey andmetest. „Võimalik, et tegemist on ajaloo kõige märkimisväärsema defitsiidiga,“ kirjutas instituut. Veel detsembris prognoositi 2022. aasta puudujäägiks 194 miljonit untsi.

Kokku oli pakkumine (kaevanduste tootmine ja taaskasutus) 1,005 miljardit untsi. Nõudlus ulatus aga 1,242 miljardi untsini. Nõudlus hõbeda järele tõusis kõigis võtmevalkondades – tööstussektoris, investeerimiseks mõeldud müntide ja kangide ning ka ehete puhul.

Tööstuse nõudlus kasvas 5 protsenti, 556,5 miljoni untsini. Mahtudel teisel kohal olev investeerimisnõudlus suurenes 22 protsenti, 332,9 miljoni untsini. Ehete nõudlus kasvas 29 protsenti, 234,1 miljoni untsini ja lauanõude nõudlus tõusis 80 protsenti.

Defitsiit sööb ära eelmise kümnendi puudujäägi

Nad teatasid, et 2022. aasta puudujääk ning 2021. aasta 51,1 miljoni untsi suurune defitsiit on tasandanud ära kogu eelmise kümnendi ülejäägi. Tänavu oodatakse puudujäägiks 142,1 miljonit untsi, mis on ajaloolisi andmeid vaadates samuti väga suur number. See oleks enam kui 20 aasta jooksul suuruselt teine defitsiit (mullu oli suurim).

„Me liigume turul uude paradigmasse – sinna, kus turg on pidevalt defitsiidis,“ ütles instituudi jaoks raporti koostanud Metals Focusi üks asutajatest Philip Newman. Ta lisas, et defitsiit ei pruugi siiski tuua kiiret hinnatõusu – hõbeda varud on küll langemas, aga indiviidide ja investorite käes on palju hõbedat, millega saab puuduliku pakkumise ära katta.

Instituudi hinnangul kujuneb hõbeda keskmiseks hinnaks tänavu 21,3 dollarit untsist. Eelmine aasta oli hõbeda keskmine untsihind 21,73 dollarit.

Insituut prognoosib, et selle aasta lõpuks saavad hõbeda varud olema 2020. aasta tippudega võrreldes langenud 430,9 miljoni untsi võrra. See on rohkem kui pool tänavu prognoositavast kaevanduste tootmisest. Ja rohkem kui pool Londoni varakambrites hoitavast hõbedast.

Hõbe on nafta järel enim erinevates valdkondades kasutatud tooraine. See leiab kasutust nii elektroonikas, päikesepaneelides, meditsiinis, fotograafias, kiibitööstuses ja paljudes teistes sektorites, kirjutab instituut.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Umbes veerand hõbeda pakkumisest tuleb kaevandustest, kus hõbe on peamine tuluallikas. Ülejäänud toodangu puhul on hõbe teiste metallide (näiteks vask, nikkel, plii, tsink) kaevandamise kõrvalsaadus. See tähendab, et hõbeda toodangut on keerulisem järsult suurendada, sest puhtaid hõbedakaevandusi on lihtsalt niivõrd vähe.

Nõudlus on samal ajal aga kiiresti kasvamas. Hõbe on elektroonikas ja kiibitööstuses oma elektrijuhitavuse pärast väga oluline. Välja võib tuua näiteks isesõitvad autod, 5G tehnoloogia ja biotehnoloogia. Hõbedat kasutatakse antibakteriaalsete omaduste tõttu ka meditsiinis ja veepuhastussüsteemides. Puhta joogivee kättesaadavuse tagamine saab lähikümnenditel olema paljude riikide jaoks võtmeteema.

Füüsilise hõbeda investeerimisnõudluse kiire kasv ei tule kiires inflatsioonikeskkonnas üllatusena. Üleüldiselt pole see maailmaturu hindades palju kajastunud, sest suuresti määratakse hõbeda hind virtuaalsel tuletisväärtpaberite turul, mille olukord võib füüsilisest turust suuresti erineda. Selle kohta saab pikemalt lugeda siit. Kuna füüsiline nõudlus on suur, siis on ka ka väärismetalli preemiad väga kõrgel tasemel (füüsilise hõbeda ostu- ja müügihinna vahed). Eriti ekstreemseks kerkisid need eelmisel aastal USAs.

Mõnevõrra on üllatav see, et instituut prognoosib tänavu hõbeda keskmiseks hinnaks vaid 21,3 dollarit. Praegu kaupleb hõbeda untsihind 25 dollari juures. Põhjendusena tuuakse välja suured kogused hõbedat, mis on indiviidide ja investorite käes. Tekib ju ka küsimus, kas defitsiidi keskkonnas on nad nõus oma hõbedat nõnda madala hinnaga müüma? Muidugi kasvab koos hinnaga inimeste hulk, kes oma hõbedat on nõus müüma, aga kas piisavalt?

On küllaltki selge, et virtuaalne turg on reaalsest füüsilisest turust järjest enam irdumas. Kuna füüsiline turg on väga suures defitsiidis, näeme peagi ka tugevat survet hõbeda kallinemiseks. Kui hõbeda maailmaturu hind jääb vinduma ning virtuaalsel turul surutakse hind alla, siis tekib füüsilisel turul nõnda suur puudujääk, et preemiad kerkivad veelgi kõrgemaks ning füüsiline ja virtuaalne turg lahknevad veelgi enam. Keegi lihtsalt ei ole enam nõus füüsilist hõbedat virtuaalsel turul määratud hinnaga müüma.