Kas on oodata uut kriisi? Reitinguagentuurid asusid pankade ja USA valitsuse kallale

Reitinguagentuurid on asunud nii USA valitsuse kui pankade reitingute kallale ning näevad reaalseid riske aina kõrgematena. See näitab, et vaatamata ajutisele pangandussektori lappimisele pole põhiprobleemid nii riikides kui finantssektoris kuhugile kadunud.

Reitinguagentuur Fitch Ratings hoiatas, et USA pangandussektor võib olla lähenemas uuele tormile, mis kaasneb pankade krediidireitingute alandamisega, vahendas CNBC.

Kui pankade reitinguid alandatakse, väheneb nende ligipääs krediiditurule. Kehvemas seisus olevad pangad võivad selle ligipääsu kaotada sootuks või peavad nad maksma väga kõrgeid intresse. See hakkab omakorda survestama kasumimarginaale, mis tekitab täiendavaid probleeme.

Silicon Valley kokkuvarisemine selle aasta märtsis sütitas panganduses usalduskriisi ja inimesed hakkasid mitmetest kohalikest pankadest oma raha välja võtma. Pankade reitingute alandamine näitab selgelt, et panganduskriisi tekitanud alusprobleemid pole kuhugile kadunud.

Reitinguagentuur Fitch vähendas augusti alguses ka USA valitsuse krediidireitingut. Kui muidu oli see kõige kõrgem võimalikest (AAA), siis nüüd on see langetatud AA+ peale. Suurtest reitinguagentuuridest on USA valitsuse krediidireitingut alandanud varasemalt vaid Standard & Poor’s.

USA kolme suurima reitinguagentuuri hinnangud USA valitsuse krediidivõimekusele. Tumesinisega – AAA reiting, stabiilne väljavaade. Helesinisega – AAA reiting, negatiivne väljavaade. Roosaga – AAA, negatiivne ja vaatluse all. Oranžiga – AA+. Allikas: Reuters.

USA suurimad reitinguagentuurid on Fitch, Moody’s ja Standard & Poor’s.

Pangandussektori olukord on halvenenud

Juunis alandas Fitch USA pangandussektori „tegevuskeskkonna reitingut“ (operating environment) AA pealt AA- peale. Selle põhjuseks on omakorda USA valitsuse krediidiolukorra halvenemine, kevadise panganduskriisi järelmõju ning ebakindlus intressimäärade osas. Fitchi analüütiku Chris Wolfe sõnul sellele palju tähelepanu ei pööratud, sest pankade endi reitinguid selle tõttu ei vähendatud.

Kui pangandussektori reitingut alandatakse aga veelgi ning see viiakse AA- pealt A+ peale, siis peab ettevõte üle vaatama ka kõigi 70 enda poolt kaetud pankade reitingud. „See rekalibreeriks kõik meie finantsilised mõõdikud ja tähendaks arvatavasti pankade reitingute alandamist,“ ütles Wolfe.

Võlakirjainvestorid lähtuvad oma otsuste tegemisel suuresti reitingufirmade hinnangutest. Wolfe’i sõnul ongi nende eesmärk turgudele märku anda, et pangandussektori reitingute alandamine peegeldab reaalsete riskide kasvu, ütles ta CNBC-le antud intervjuus.

Kui suuremate institutsioonide nagu JPMorgani reitingut alandatakse, siis on Fitch sunnitud üle vaatama ka nende konkurentide reitingud, ütles Wolfe. Arvatavasti tähendaks see, et mitmete nõrgemate pankade reitingud kukuvad nõnda madalale, et nendesse ei sooitata enam investeerida.

Näiteks Floridas tegutseva BankUnitedi reiting on juba BBB, mis on veel investorite jaoks talutav. Kui nende reitingut aga alandatakse, kukuvad nad ohtlikult lähedale tasemele, mida ei peeta investeerimiskõlbulikuks. Wolfe ei tahtnud täpsustada, millal potentsiaalne otsus vastu võetakse ja milline oleks selle mõju madalama reitinguga firmadele.

Ka Moody’s on reitinguid alandamas

Eelmisel nädalal teatas Moody’s, kes on Fitchi kõrval üks suurimaid agentuure, et vähendab 10 väiksema ja keskmise suurusega panga reitinguid. Samuti hoiatati, et tõenäoliselt kärbitakse veel 17 panga reitinguid, kelle hulka kuuluvad ka suuremad pangad nagu Financial Truist ja U.S Bank.

Ühtlasi teatas Moody’s, et kuus suurpanka on ülevaatusel ja potentsiaalselt võidakse ka nende reitinguid alandada. Nende pankade hulkas on Bank of New York Mellon, US Bancorp, State Street ja Truist Financial.

„Paljude pankade teise kvartali majandustulemused näitasid, et kasumimarginaalid on surve all ning nende suutlikkus sisemiselt kapitali genereerida on vähenenud,“ kirjutas Moody’s oma raportis. „See tuleb ajal, mil USAs on horisondil näha 2024. aastal kerget majanduslangust ning varade kvaliteet jätkab langust, eriti pankade ärikinnisvara portfellides.“

Probleemid pole kuhugile kadunud

Pankadele on peavalu tekitanud eelkõige USA riigivõlakirjade hinnalangus. Suur osa nendest kaotustest aga pankade bilansis veel ei avaldu. Samuti on suurt tähelepanu saanud ka ärikinnisvara sektori jahenemine, mis võib olla järgmise panganduskriisi keskmeks.

Moody’s hoiatas, et pankade suured realiseerimata kahjud nende kapitali suhtarvudes praegu ei kajastu. Kui need kajastuma hakkavad, ei pruugi osad pangad enam kapitalinõudeid täita. See tähendab, et pangad on kõrgete intressimäärade keskkonnas usalduskriisile jätkuvalt vägagi avatud.

Mitmed märgid viitavad ka sellele, et laenuturg on pöördumas. Föderaalreservi eelmisel nädalal avaldatud küsitlusest selgus, et pankade jaoks on krediidistandardid kitsenenud ning laenunõudlus on aina kiiremini nõrgenemas. Samuti on ka raha mass USA majanduses langemas, mis viitab tugevatele deflatsioonilistele jõududele.

USA valitsuse krediidireiting langes samuti

Selle kuu alguses alandas Fitch ka USA valitsuse pikaajalist krediidireitingut, sest poliitikutel oli võlalae osas kokkuleppele jõudmine raskendatud ning riigi võlakoorem on kiiresti kasvamas. Mitmed suured ärijuhid pilkasid seda otsust ning pidasid seda absurdseks. Sellist arvamust avaldas näiteks USA suurpanga JPMorgani tegevjuht Jamie Dimon.

Fitchi analüütikud tõid välja, et USA eelarve olukord halveneb järgmise kolme aasta jooksul veelgi. Nad tõid välja poliitilised vaidlused võlalae osas ning ütlesid, et riigi võimekus oma võlgasid teenindada on sattunud küsimärgi alla.

USA valitsusametnikud reageerisid sellele pahameelega. „Ma ei ole selle otsusega üldse nõus. See on omavoliline ja põhineb aegunud andmetel,“ ütles USA rahandusminister Janet Yellen. „Fitchi otsus ei muuda seda, mida kõik maailmas teavad – USA riigivõlakirjad on jätkuvalt turvaline ja likviidne vara ning Ameerika majandus on fundamentaalselt tugev.“

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Yelleni reaktsioon Fitchi krediidireitingule oli paljuütlev. Selle asemel, et ilmselgete probleemide olemasolu tunnistada, kritiseeris ta Fitchi otsust. Vaadakem kas või sõltumatu ja tituleeritud CBO (Congressional Budget Office) prognoose, kus nähakse tulevikus kiiret USA võlataseme kasvu. Allpool oleva graafik illustreerib seda väga hästi:

USA riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti. Alates punktiirist on välja toodud CBO prognoos. Allikas: CBO.

Väga oluline on aga ka see, kuidas seda võlga teenindada suudetakse. Viimase 20 aasta jooksul on võimaldanud võlatasemetel kiiresti kasvada asjaolu, et intressimäärasid on viidud kunstlikult järjest madalamale. Kui võla pealt tuleb aina väiksemat protsenti maksta, siis ei tekita võla suurendamine ka erilisi probleeme. Nüüd, kui intressid on tõusma hakanud, on olukord paljuski muutunud. Föderaalreservi enda andmetest näeme, kuidas USA intressimaksed on plahvatuslikult tõusnud. Arvatavasti tõusevad need veel mõnda aega, sest aina rohkem madalama intressiga võetud laene aegub ning uued tuleb võtta juba kõrgema intressiga. Allpool on näha, kuidas USA valitsuse intressimaksed on mõne aastaga sisuliselt kahekordistunud ja jõudnud triljoni dollarini:

USA valitsuse intressimaksed (annualiseeritult, miljardites dollarites). Allikas: FRED.

Ma ei usu, et Yellen probleemi tõsidusest aru ei saa. Pigem ei saa ta endale ja teistele reaalse olukorra tunnistamist lubada. See tähendaks, et maailma kõige turvalisemaks peetud laenuandja (USA valitsus) ütleb, et meil võib tekkida laenude teenindamisega probleeme. Miks peaks ta hakkama saagima oksa, millel ta ise istub? Probleemi tunnistamine eeldaks muidugi ka konkreetseid samme olukorra parandamiseks. Seda aga ei soovita, sest see tähendaks omakorda valitsuse vastutustundlikumat kulutamist.

Reitiguagentuuride otsus pankade reitinguid alandada on samuti väga märgiline. Pärast kevadist raputust pangandussektoris on olukord näiliselt korda saanud, aga on selge, et käärimine pole kuhugile kadunud. See on viimase 15-20 aasta keskpankade ja valitsuste poliitika tagajärg. Ilma suurema valuta polegi seda probleemi tegelikult võimalik lahendada. On vaid aja küsimus, millal kõrgete intresside keskkonnas midagi uuesti murdub. Samuti on selge, et USA on jõudnud pikaajalise võlatsükli lõpufaasi, millega kaasnevad tõsised tagajärjed. Selle kohta on pikemalt kirjutanud Ray Dalio. Kõige olulisem küsimus seejuures on aga see, millal lõpeb investorite kannatus ning murenema hakkab ka usaldus keskpankade vastu – usaldus selle vastu, et iga kriisi suudetakse ajutiselt lahendada ja lõputult edasi lükata.