Kulla hinna muutused 100 aasta jooksul visuaalselt

16.10.2020

Väljaanne “The Visual Capitalist” avaldas hiljuti graafiku kullahinna muutustest saja aasta jooksul. Kuna kulda hinnastatakse maailmaturgudel USA dollaris, mis oli muuhulgas sajandi alguses maailma suuruselt esimene (hetkel neljas) kullatootja, siis on kulla hinna kõikumised väljendatud ka Ühendriikide rahvusvääringus USD/oz. Graafiku andmestik lõppeb 2020 maikuu seisuga, mil kullauntsi hind oli 1726 dollarit.

Graafik toob lugejani visuaalselt ilmekal kujul olulisemad verstapostid kulla ning majanduse ajaloos, mis on kaasa toonud kõikumised kulla hindades. Saja aasta jooksul on kulla hind 1920-2020 perioodil kasvanud 91-kordselt ehk 9135% – 20.68 dollari pealt 1910 dollarini (14.10.2020 seisuga).

Graafikus peegelduvad viimase sajandi rahapoliitika võtmemomendid, milledest kulda puutuvalt oli kaugelt kaalukaim maailma domineerivaks reservvaluutaks oleva USA dollari lahtisidumine kullast 1971. aastal. See oli “veelahkme” sündmuseks, millele järgnes kullahinna tõus normeeritud 35 dollari pealt, (peaaegu) vaba turu tingimuste poolt kujundatud 678 dollarini 1980. aastaks.

Kulla hind stabiliseeriti ning kulla tagatisest lahti haagitud USA dollari positsioon maailma reservvaluutana päästeti 1980ndatel suuresti tänu toonase Föderaalreservi juhi Paul Volckeri ekstreemsele monetaarpoliitikale, mis tõstis intressimäärad taevasse, et peatada kullatagatiseta dollari väärtuse drastiline langus (kullastandardist loobumise järgselt tõusis dollari inflatsioon üle 10% aastas) 20% intressimäärade abil.

Kuigi kullahinna plahvatuslik kasv peatati 1980ndatel Volckeri “šokiteraapia” poolt ning seejärel1990ndatel keskpankade sekkumiste abil kahekümneks aastaks, algas väärismetalli paratamatu tõus viimaks käesoleval aastatuhandel. Seda peamiselt liberaalse monetaarpoliitika, finantskriiside ning lakkamatu rahatrüki koosmõjus. Tegemist on faktoritega mis ei ole lakanud, vaid on koroonameetmete poolt halvatud maailmamajanduses üksnes süvenemas, garanteerides kulla hinna kasvu pikemas perspektiivis sisuliselt paratamatusena.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.