04.04.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
Kulla ja hõbeda hinnasuhte järsk liikumine on väga sarnane 2008. aasta ja 2020. aasta majanduskriisidele eelnenuga. See võib peagi pakkuda kauplejatele ja väärismetallide investoritele äärmiselt atraktiivseid ostuvõimalusi. Ühtlasi on see üks indikaatoritest, mis näitab, et majanduses võivad olla peagi ees halvad ajad.
Kulla ja hõbeda hinnsuhe hüppas järsult kõrgemale ja ületas 100 untsi taseme – see tähendab, et ühe untsi kulla eest tuleb välja käia enam kui 100 untsi hõbedat. Veel paar nädalat tagasi tuli ühe untsi kulla eest välja käia vähem kui 90 untsi hõbedat. Seega on praegu toimunud väga järsk liikumine. Nagu järgnevalt graafikult näha, on viimase paari aasta perspektiivis tegemist erakordselt suure liikumisega.
Selleks, et selle liikumise olulisust mõista, tuleb seletada lahti metallide hinnasuhte dünaamika. Reeglina kipub olema nii, et kui väärismetallid on pikaajalises tõusutsüklis, siis hõbe kallineb kullast kiiremini. Seda me ei ole praeguse tõusutsükli ajal veel näinud (2022. aasta sügisest alates). Hõbe on kallinenud kullaga võrreldes enam-vähem sama palju, isegi veidi vähem. Küll aga ootan, et tulevikus see muutub. Enne seda võib aga hinnasuhe ajutiselt veelgi kõrgemale liikuda (ehk kuld muutub hõbeda suhtes veelgi kallimaks).
Kriiside algusfaasis on suhe järsult kasvanud
Kui mõlemad metallid aga langevad, kipub hõbe langema märgatavalt kiiremini. Seda näeme ka praeguse korrektsiooni ajal. Kuld on kahe päevaga odavnenud 3 protsenti, hõbe on kukkunud sama ajaga lausa 9 protsenti.
Nii nagu allpool olevalt graafikult näha on, siis kriiside algusfaasis kipub kulla ja hõbeda hinnasuhe järsult üles sööstma. Seda nägime nii 2008. aasta finantskriisi kui ka 2020. aasta koroonakriisi ajal. Kusjuures 2008. aastal hakkas hinnasuhe kiiresti ülespoole liikuma juba 2008. augustis – kuu enne Lehman Brothersi kokkuvarisemist, mida peetakse globaalse finantskriisi alguspunktiks. 2020. aasta koroonakriisis hakkas kiirem liikumine juba sama aasta veebruaris. Lõpuks jõudis hinnasuhe toona 127ni, mis on olemasolevate andmete järgi ajaloo kõige kõrgem tase.
Põhjus peitub selles, et finantskriisis tekivad finantsinstitutsioonidel ja investoritel reeglina likviidsusprobleemid, mis tähendab, et neil hakkab nappima raha kohustuste katteks. Selle põhjuseks on asjaolu, et suures osas on investorid finantsvarasid ostnud võimendusega ja pannud tagatiseks varad, mille väärtus finantskriisis kiiresti kukub. Selleks, et oma kohustusi täita, ollakse sunnitud varasid müüma. Kuld ja hõbe on valikus ühed esimesed varad, mida kriisi algusfaasis kiputakse müüma. Nii 2008. aasta kui 2020. aasta kriisides tõi see kaasa kulla ja hõbeda ajutise, aga järsu hinnalanguse. Samuti mängib suurt rolli asjaolu, et enam kui poole hõbeda nõudlusest moodustab tööstuslik nõudlus, mis kipub majanduslanguse ajal tugevalt pihta saama.
Esialgsele langusele järgnes kiire tõus
Pärast esialgse paanika vaibumist ja selguse saabumist hakkasid väärismetallid nii 2008. kui ka 2020. aasta kriisi järel väga kiiresti tõusma. Tavaliselt on selleks ajaks olnud selge ka kriisi reaktsioon – mõlemal juhul oli selleks valitsuse kulutuste kasv (ja eelarve puudujäägi suurendamine) ning keskpanga poolne massiivne rahatrükk. Need on ka põhjused, miks väärismetallid kriisi „järgmises“ faasis niivõrd kiiret minekut näitasid.
Ja nagu eelnevalt graafikult näha, siis kriisile järgnenud aastate jooksul on hõbe tõusnud kullast kordades kiiremini, mis väljendub just kulla ja hõbeda hinnsuhte languses. Aastatel 2008-2011 kukkus hinnasuhe 90 pealt 30 peale ning koroonakriisi järel 127 pealt 62 peale. Esimesel juhul kallines hõbe kullast kolm korda kiiremini, teisel juhul kaks korda kiiremini.
Allpool oleval graafikul on aga näidatud, kuivõrd kiiresti kuld pärast 2008. aasta finantskriisi ülespoole liikus. Hõbe kallines sellest veel kolm korda kiiremini.
Praegune liikumine annab meile kriisihoiatuse
Nagu öeldakse, siis ajalugu ei kordu, vaid riimub. See kehtib ka sellesama analüüsi kohta. Kulla/hõbeda hinnasuhte puhul on tegemist vaid ühe näitajaga ja kindlasti oleks kasulik vaadelda ka olukorda laiemalt, mida ka järgnevates analüüsides kindlasti teen. Sellegi poolest on praegune kulla ja hõbeda hinnsuhte liikumine andnud meile selgelt kriisihoiatuse, sest riimub eelnevate kriisidega.
Kui tariifisõja eskaleerumine peaks viima USAs mingit sorti finantskriisini, siis võime näha lühiajaliselt väärismetallide turul väga järskude ja agressiivsete liikumiste jätkumist. Aprilli alguses USA poolt maailmale kehtestatud tariifide ulatus on palju suurem kui keegi karta oskas ning omab globaalsele majandusele suurt mõju.
Kui kriis süveneb ning puhkeb ka finantskriis, siis tõenäoliselt pole kulla/hõbeda hinnasuhe veel oma tippu saavutanud. Kui see tipp aga tuleb, võib see pakkuda investoritele erakordset võimalust. Veel ei ole aga teada, mis tasemel see juhtuda võiks.
Samuti on oluline mõista, et turu ajastamine on väga riskantne tegevus ning pikaajalisel investoril ei ole seda reeglina mõtet teha.
Hoian lugejaid edasiste arengutega kursis.
