Lisa hinnateavitus

Kullaga tagatud fondid varusid 2019 rekordkoguse kulda

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 17.01.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 488,02 EUR/oz
  
+ 20,98 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
16,99 EUR/oz
  
+ 0,46 EUR

17.01.2020

Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) detsembris avaldatud andmete kohaselt saavutasid kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide kullareservid läbi aegade kõrgeima kullareservide taseme, ületades 2900 tonni piiri. Kullaga tagatud varade koguväärtus kasvas 2019. aastal kokku 37% nii nõudluse suurenemise kui ka kulla hinna kasvu (18,4%)  tõttu. Kõige enam kasvatas kullavarusid maailma suurim kullaga tagatud fond SPDR, mis lisas hoiustele 206 tonni kulda. Euroopa fondid kasvatasid oma kullapositsiooni samuti rekordilise kiirusega, lisades 188 tonni, samas kui Aasia kullafondid jäid konstantsele tasemele.

 

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Kullaga tagatud börsil kaubeldavad fondid (ETF – ingl exchange traded funds) ehk “paberkuld” on finantsinstrumendid, mida sageli pakutakse välja alternatiivina füüsilise kulla omamisele, kuna positsiooni sisenemise kulu (st fondi osakute ostmise kulu) on väiksem kui füüsilist kulda ostes, jäädes enamasti alla ühe protsendi kulla maailmaturuhinnast. Kullafondi osakute hind järgib  kulla maailmaturuhinda ning fondi väärtuse aluseks on fondivalitseja poolt soetatud ja hoiustatud füüsiline kuld. Uudises mainitud maailma suurima kulla ETFi SPDRi osaku hind on pisut väiksem kui 1/10 untsi kulda (kirjutamise hetkel 146 USD, kulla hinna 1556 USD/oz juures).

Kullafondide osakute ehk paberkulla puhul on kõige olulisem silmas pidada, et tegemist ei ole päris kullaga ega isegi aseainega füüsilisele kullale. Paberkuld ei taga omanikule reeglina juurdepääsu fondi alusvaraks olevale füüsilisele kullale, vaid üksnes kulla hinnale, mis määrab tema fondi osakute väärtuse. See vastab tõele, et paberkulla juurdehindlus (protsendina kullaturu maailmahinnast) on väiksem kui füüsilise kulla soetamise puhul. Ent erinevalt päris kullast ei taga paberkuld kulla omamise peamist eesmärki, milleks on vara säilitamine, sest fondi alusvaraks olev kuld ei ole juriidiliselt ega faktiliselt fondi osaniku omanduses. Finantskriiside korral ei ole fondiosakut võimalik enamike fondide puhul kas üldse füüsilise kulla vastu realiseerida või on seda võimalik teha üksnes väga suure investeeringu korral (kullaekspert Hunter Riley andmetel on füüsilise kulla juurdepääsu õiguse lunastamiseks vaja SPDR fondi puhul omada vähemalt 100 000 osakut hinnaga 14,6 miljonit dollarit). Seega – kullaga tagatud fondid on kaalumist vääriv spekulatiivne instrument, kui on soov teenida minimaalsete kuludega kasumit kullahinna tõusu pealt – eriti lühiajaliselt ning väikeste tõusude puhul. Ent kui eesmärgiks on osta vara, mis tagab kõige kindlamalt rikkuse säilimise kõikides olukordades (finantskriisid, riigipöörded, küberrünnakud, varade konfiskeerimised jms), siis paberkuld päris kullaga võrreldavat kindlust ei paku. 

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Allikas: mining.com – Gold-backed ETF holdings hit all-time high in 2019

Lugemissoovitus Teile