Lisa hinnateavitus

Miks reageeris kulla hind oodatust kõrgemale inflatsioonile langusega?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast või 22.09.2022
Kulla hind (XAU-EUR)
1 694,51 EUR/oz
  
+ 10,88 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,57 EUR/oz
  
+ 0,32 EUR

Kullaturu analüüs, 22.09.2022

Majanduskriisi oht ja inflatsioon kasvavad, kuld on sellele reageerimas aga langusega. Tekkinud on olukord, kus lühiajaliselt on kõik pea peale keeratud – nii inflatsiooni kiirenemise kui majanduskasvu ohu kasvamise ajal on kulla hind kukkunud.

Antud analüüs keskendub lühiajalisele ja keskpikale perspektiivile ning ei anna head ülevaadet kulla hinda pikaajaliselt mõjutavatest faktoritest.

Inflatsioon on uusi rekordeid püüdnud, aga kulla hind ei ole tõusnud. Kus on loogika? Võimalikult lihtsalt seletades on lugu nõnda:

Kui inflatsioon tõuseb, siis intresse tõstetakse inflatsiooniga võitlemiseks veel kiiremini, mis paneb omakorda dollari ja võlakirjade intressid tõusma. Kuna kulla hinda mõõdetakse dollarites, siis mõjub tugev dollar kullale halvasti. See muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Sellest andis meile aimu 13. septembril toimunud kulla päevasisene hinnaliikumine pärast USA inflatsiooninumbrite avaldamist. Inflatsiooninumbrid valmistasid turgudele negatiivse üllatuse – see tähendab, et need olid oodatust kõrgemad. Kuld võiks ju sellisel juhul reageerida tõusuga, sest see pakub inflatsiooni vastu kaitset? Reaktsioon oli vastupidine – kuld kukkus tunni ajaga ligi 2 protsenti:

Graafikul on näha kulla hinnaliikumist 13. septembril ja sellele eelneval päeval. Allikas: TradingView.

Euroala augustikuu inflatsioon oli 9,1 protsenti, mis on euroala jaoks kõigi aegade rekordiline hinnatõus. Ka see ei pannud kulla hinda märgatavalt tõusma.

Tasub muidugi teadvustada, et tegemist on lühiajaliste liikumiste ja mõjutajatega. Pikaajaliselt on kulla hinda mõjutavad faktorite spekter tunduvalt laiem.

Pikaajalises perspektiivis on kõrge inflatsiooni ja majanduskriisi ohu kasv kulla jaoks positiivne faktor. Kuigi majanduskriisi ajal võib kulla hind likviidsuskriisi (šoki tõttu finantsüssteemis tekkiv raha nappus, mille tõttu hakatakse raha saamiseks varasid müüma, seal hulgas kulda) tõttu langeda, siis viimaste kriiside järel on lühiajalisele langusele järgnenud mitu aastat kestnud kiire tõusutsükkel. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta majanduskriiside järel. Majanduskriisi oht on selgelt kasvanud, mida keskpangad on hakanud ka ise tunnistama. Näiteks ütles Föderaalreservi juht Jerome Powell hiljuti, et USA kinnisvaraturg vajab “lähtestamist”. Maakeeli öeldes soovib Powell kinnisvaraturu mullist õhu välja lasta.

Praegune olukord kullaturul meenutab mõnevõrra seda, mis toimus USA aktsiaturgudel eelmisel kümnendil. Majanduslik loogika ütleb, et kui riigi majanduse olukord halveneb, siis mõjutab see riigi aktsiaturgu negatiivselt. USAs oli eelmisel kümnendil olukord aga vastupidine.

Kui ilmusid halvad majandusandmed, siis turud tõusid. Miks? Sest investorite jaoks suurendas see tõenäosust, et keskpank trükib majanduse elavdamiseks veelgi rohkem raha ja hoiab intresse madalal. Trükitud raha oli investorite jaoks kui moka peale määritud mesi, sest see raha jõudis aktsiatesse ja kergitas nende hindu. Reaalne olukord majanduses oli teisejärguline. Praeguseks on see muutunud.

Kahe aasta madalaim tase

Selle nädala alguses ei suutnud kuld 1700 dollari taset hoida ning langes madalaima tasemeni alates 2020. aasta aprillist. Eurodes kauples kuld nii madalal viimati sõjaeelsel ajal selle aasta veebruaris.

Võrreldes märtsis saavutatud tippudega on kulla hind langenud poole aastaga 21 protsenti, 1667 dollarini. Aasta algusest on hind kukkunud 9 protsenti. Eurodes on kuld tänavu hoopis 5 protsenti kallinenud.

Kuidas need faktorid lühiajaliselt kulla hinda mõjutavad? Esiteks on intressimäärad tõusmas. Föderaalreserv teatas sellel nädalal, et tõstab intressimäärasid 0,75 protsendipunkti võrra. See tähendab, et keskpanga baasintress on nüüd 3-3,25% juures.

Tundub, et aina suuremale majanduslanguse ohule vaatamata ei kavatse Föderaalreserv kurssi muuta ning jätkab agressiivse intresside tõstmisega. Lisaks sellele on intresse tõstmas ka Euroopa Keskpank, kes kergitas baasintressi septembri alguses samuti 0,75 protsendipunkti võrra.

USA 10aastase tähtajaga riigivõlakirjade tootlus tõusis Föderaalreservi otsuse päeval 3,57%ni. See on kõrgeim tase alates 2011. aasta kevadest. Kui riigivõlakirjade pealt saadav intress kasvab, siis mõjutab see kulda negatiivselt, sest mõlemaid varasid nähakse kaitsena liigsete riskide vastu. Kuld intressi aga ei paku.

Dollar tõuseb

See on pannud ka dollari kursi tõusma – dollariindeks jõudis selle nädala neljapäeval kõrgeima tasemeni alates 2002. aastast. Tugevam dollar mõjub kulla hinnale negatiivselt, sest muudab väärismetalli teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks. Dollarile annab hoogu ka euroala energiakriis ning regiooni kehv positsioon enne kütteperioodi algust, mis survestab eurot.

Allpool oleval graafikul on näha, et kuld on läbinud mitu aastat püsinud vastupanutaseme, mis on 1650-1680 dollari vahemikus. Selle taseme otsustavaks murdmiseks on vaja kullal püsida arvatavasti mõned päevad 1650 dollari tasemest madalamal. Kui vaadata pikemat pilti, siis on kuld pärast 2019. aastal 6 aastat püsinud vastupanutaseme ületamist tõusutrendis.

Kulla hind

Kulla hind alates 2017. aastast. Allikas: TradingView.

 

Septembrikuu alguse kullaturu analüüsi saad lugeda siit.

Autor: Mait Kraun

 

Lugemissoovitus Teile