Lisa hinnateavitus

Raha hulk langeb USAs 90 aasta kiireimas tempos. Kas oodata on deflatsiooni?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 02.11.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2172,73 EUR/oz
  
+ 6,29 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
29,51 EUR/oz
  
+ 0,39 EUR

02.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Raha hulk USA majanduses väheneb kiireimas tempos alates 1930ndatest, mis võib panna hinnad tugeva surve alla ja tuua kaasa deflatsiooni.

Eelmise aasta novembris alanud rahamassi langus USAs on kestmas juba kümnendat kuud järjest. Viimati langes rahamass USAs 1994. aasta novembris.

Alates 2021. aasta aprillist hakkas ringluses oleva rahamassi kasv kiiresti aeglustuma, enne seda toimus seoses koroonakriisi aegse rahatrükiga väga järsk kasv – kasvutempo oli 2020. aastal vahepeal isegi 40 protsenti. Alates 2022. aasta novembrist on rahamass olnud aastases võrdluses aga languses, mis viimati juhtus 1994. aasta novembris. Toona jätkus langus 15 kuud järjest.

Selle aasta augustis vähenes rahamass aastases võrdluses 10,8 protsenti, juulis oli langus sama. Kukkumine on olnud mõned kuud suurem kui 10 protsenti ning viimati nägime seda USAs suure depressiooni ajal. Enne käimasolevat aastat pole rahamassi aastane langus viimase 60 aasta jooksul ühelgi kuul olnud suurem kui 6 protsenti.

Siinkohal kajastame Rothbard-Salerno raha hulga mõõdikut, mille on välja töötanud Murray Rothbard ja Joseph Salerno. See peaks andma parema ülevaate rahamassi muutustest kui Föderaalreservi avaldatav M2 rahapakkumine. Ametlik M2 raha hulk langes augustis 3,7 protsenti.

Suure Depressiooniga võrreldav langus

1930. aasta sügisest kuni 1933. aasta talveni kukkus raha hulk kokku ligi 30 protsenti. Toona langesid hinnad umbes samas tempos. Sügav deflatsioon tegi võlgade maksmise raskemaks, sest raha väärtus kasvas järsult, aga võlasumma jäi samaks. See vähendas ka tarbimist, suurendas töötust ning tõi kaasa paljude pankade, ettevõtete ja inimeste maksejõuetuse. Praegune rahamassi languse tempo on praeguseks juba võrreldav Suure Depressiooniga.

Rahamass on indikaator, mis peegeldab majandusaktiivsust ning võimaldab teatud määral ka majanduslangusi ette ennustada. Buumi ajal kipub rahamass kiiresti kasvama, sest kommertspangad annavad välja rohkem laenusid. Majanduslanguste ajal kipub rahamass aeglaselt kasvama või hoopis kukkuma, sest laene võetakse vähem ning aktiivsus on madalam.

Võib tekkida küsimus, kuidas saab rahamass langeda? Kui raha juba ringluses on, siis kuhu see kaduda saab? Rahamassi langus tuleneb rahasüsteemi, rahaloome protsessi iseloomust ning keskpankade võimalusest raha hulgaga mõlemat pidi manipuleerida.

Peamiselt mõjutavad raha hulka kommertspankade väljaantavate laenude maht. Kui kommertspank annab välja laenu, siis ta loob uut raha ringlusesse. Kui see võlg tagasi makstakse, siis põhiosa kustutatakse ning see kaob ringlusest. Intressid jäävad pangale.

Kuna laenuturg on pöördumas või juba pöördunud, siis näemegi protsessi, kus tagasimakstavate laenude maht ületab uute laenude mahtu. See ongi põhjus, miks rahamass nõnda kiiresti langema on hakanud. Üldiselt on see praeguse rahasüsteemi kontekstis majanduse ja tööturu jaoks halb märk ning viitab majanduslanguse tulekule.

Kas tulemas on deflatsioon?

Arvestades, kui järsu inflatsiooni tekitas koroonakriisi järgne rahatrükk (rahamassi kiire kasv), siis võime vähemalt lühemas perspektiivis näha vastupidist protsessi – see tähendaks survet tarbijahindadele ja tooks potentsiaalselt kaasa deflatsiooni.

Palju räägitakse sellest, et kiirenenud inflatsiooni põhjuseks olid koroonakriisiga seotud tarneahela probleemid, toorainete (eelkõige nafta ja maagaasi) hinnatõus ning hiljem ka Ukraina sõda. Kuigi kõik need panustasid suuresti inflatsiooni kiirenemisse, siis on viimaste aastate kiire inflatsioon aluspõhjus siiski suuresti monetaarne nähtus – see tähendab, et see on seotud rahapoliitikaga ja ringluses oleva raha hulgaga.

USAs suurendati 2020. aastal dollarite kogumassi 25 protsenti, sarnased protsessid toimusid ka teistes riikides. Suur osa trükitud rahast paisati otse majandusse, mis tekitas järsu nõudluse kasvu ajal, mil ettevõtjad olid koroonakriisi tõttu tootmist pigem koomale tõmbamas.

Rahamassi langus on rahatrüki ja madalatest intressidest tulenevate stiimulite vastand. See on väga tugev deflatsiooniline jõud, mille mõju peaks tugevamalt kohale jõudma järgmisel aastal. Majandused on laenudega väga tugevalt võimendatud ja deflatsioon tähendaks, et nende laenude teenindamine muutub raskemaks, sest raha väärtus kasvab.

Kui panna valemisse ka kõrged intressid ning mitmed märgid laenuturu pöördumisest, saamegi kompoti, mis võib kaasa tuua sügava majanduslanguse.

On selge, et ootamatult saabuvale deflatsioonile ja majanduslangusele reageeriks keskpangad ka seekord rahatrüki ja ülimadalate intressimääradega. Muud võimalust ilma kogu süsteemi uppi ajamata enam lihtsalt ei eksisteeri. See tähendaks arvatavasti teist inflatsioonilainet, sest mitmed alustrendid viitavad pikaajalisele inflatsioonile. Seniks võime ajutiselt näha aga isegi deflatsiooni.

 

Lugemissoovitus Teile