Lisa hinnateavitus

WTO: maailma kaubandus liigub sügavamasse langusesse kui 2008 finantskriisi ajal

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 10.04.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 592,45 EUR/oz
  
- 3,87 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
16,57 EUR/oz
  
+ 0,05 EUR

10.04.2020

Maailma kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisation – WTO) andis teada, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sisse viidud meetmed viivad maailma kaubanduse sügavamasse langusesse kui 2008. aasta globaalse finantskriisi ajal. WTO andmetel langevad rahvusvahelise kaubanduse mahud 2020. aastal 13-32%, mis on oluliselt ulatuslikum kui 2008. aasta peamiselt rahandusliku iseloomuga kriisi ajal. Kaubandusorganisatsiooni väitel pole välistatud, et maailma kaubandus kahaneb tasemele, mida nähti viimati II maailmasõja eel suure depressiooni ajal 1930ndatel aastatel. WTO peadirektori Roberto Azevedo sõnul muudab olukorra veelgi keerulisemaks asjaolu, et maailma kaubandusmahud olid languses juba enne kriisi USA administratsiooni poliitika tõttu.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Maailma kaubanduse tase on üks peamisi globaliseerumise ning riikide ja regioonide majandusliku integratsiooni näitajaid. Sellel on ajalooliselt väga tugev korrelatsioon üldise heaolu ja majandusliku tasemega. Kriiside ja sõdade korral on drastiline langus nii üldise majandusaktiivsuse kui ka rahvusvahelise kaubandustegevuse osas tavapärane. Seega toob ühiskondade ülemaailme isoleerimine koroonaviiruse tõkestamise nimel endaga kaasa globaalse tarbe- ja kapitalikaupade ringluse järsu languse, mis on ühtlasi nii globaalse majanduslanguse põhjus kui ka tagajärg.

Maailma kaubanduse taseme peamine ökonomeetriline näitaja on riigi, regiooni või kogu planeedi kaubanduse mahu suhe vastava riigi, regiooni või siis planeedi kogutoodangusse.


Maailmakaubanduse tase avaldatuna protsentides planeedi kogutoodangust aastatel 1970-2018: globaalse kaubanduse tase on tõusnud 27%-lt 60%-ni globaalsest SKTst .  

 

Füüsiliste ja virtuaalsete kommunikatsioonikanalite pideva täiustumise, aga ka Ameerika Ühendriikide (ning eelnevalt Suurbritannia) poolt oma geoökonoomilistes huvides edendatud “vabakaubanduse” printsiibi ülemaailmne jõustamine on alates 19. sajandi teisest poolest viinud rahvusvahelise kaubanduse pidevale kasvule. Kui 19. sajandi alguses moodustas rahvusvaheline kaubandus planeedil kõikide majandussubjektide poolt loodud lisaväärtusest väga väikese osa, siis II maailmasõja järel on see kapitali ja kaupade globaalse tõketeta liikumise tingimustes pidevalt kasvanud, tundmata arvestatavat langust kordagi enne 2008. aasta globaalset finantskriisi.

Kõik märgid näitavad, et koroonaviiruse mõju globaalsele kaubandusele saab olema viimase sajandi rängim, kui välja arvata II maailmasõja aastad. Kuigi globalismi apologeedid kuulutavad vastupidist, pole välistatud, et julgeolekukaalutlustel leiab aset kas ajutine või alaline de-globaliseerumisprotsess, milles riigid võtavad loobumiskuluna vastu langenud kaubandusmahtude poolt tingitud madalama materiaalse heaolu, mis on vajalik hind sõltumatu tootmistsükli saavutamiseks ülalpool maailmaturul konkurentsivõimelist hinnataset.

Enim kannatavad koroonapandeemia meetmete tõttu kokku variseva rahvusvahelise kaubanduse käes need väikeriigid, mille tööstus pole autonoomne ning mis sõltuvad väliskaubandusest. Eesti kuulub paraku rahvusvahelisest kaubandusest kõige enam sõltuvate riikide hulka, meie majanduslik heaolu sõltub nii kapitali kui tarbekaupade osas nii ekspordi kui impordi poolest täielikult välisturgudest. Maailma 195 riigi seast asub Eesti väliskaubanduse osakaalu suhtes riigi kogutoodangusse 27. kohal. Elimineerides suurte turgude sisenemis- või vahesadamaks olevad riigid (Holland, Singapur) ning transiidimaad, kuulub Eesti maailma 10% kõige enam väliskaubandusest sõltuva riigi hulka, sellest tulenevalt on meil maksimaalne oht saada rahvusvahelise kaubanduse kokkukukkumisest enim mõjutatud.

 


Adrian Bachmann - Tavid AS, analüütikAdrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.


 

Lugemissoovitus Teile