5 põhjust, miks kulla hind muudkui tõuseb

Kullaralli on kogumas üha suuremat hoogu, mis on viinud väärismetalli taas uute kõrgusteni, kuid miks vaatavad investorid just praegu kulla poole, küsib CNN.


Madal risk


Teadagi peetakse kulda vähese riskiga investeeringuks, kui majanduses valitsevad ebakindlad ajad. Pärast eelmise nädala hetkelist vabalangust hüppas kulla hind 2% ning pärast seda on kulla sära üha ligimeelitavamaks muutunud.


See on käega katsutav


Sellenädalane „kullamaania“ on osalt tingitud faktist, et investorid hülgavad valuutasid kulla vastu. Üldiselt peetakse ka dollarit, eurot ja jeeni madala riskiga investeeringuks, kui kuld ei ole valuutavahelistest liikumistest sedavõrd mõjutatav.


„Kuld ei ole mingi tükk paberit, mis on otseselt mõjutatav kahtlaste poliitikute ning ebakindlate valitsuste poolt,“ ütles Lind-Waldocki vanem turustrateeg Phil Streible. „Ma ise tunnen ennast märksa kindlamini, kui ma oman euro asemel kulda.“


Viimasel ajal tuleneb järjest suurem nõudlus kullale Euroopast, sest sealsed investorid kardavad regiooni võlaprobleemide jätkumist, mis viiks euro hinda veelgi madalamale,“ ütles teine Lind-Waldocki vanem turustrateeg Adam Klopfeinstein.


„Eurooplased soovivad kulda omada. Nende raha liigub selgelt kulla investeerimisse, sest inimesed, kes on juba korra enda valuuta poolt kõrvetada saanud, tahavad nüüd omada midagi käegakatsutavat,“ ütles Klopfeinstein.


Inflatsioon


Lisaks on investorid ostmas kulda kindlustamaks ennast tõusvate hindade eest. Föderaalreservi ekspansionistlik rahanduspoliitika on investorites tekitamas muret inflatsiooni pärast ning Euroopa ligi 700 miljardi eurone  päästepakett vaid lisab õli tulle, arvab American Precious Metals Advisors direktor Jeffrey Nichols.


Nichols ennustas eelmine aasta, et kuld saavutab 2010. aasta keskpaigaks uue rekordi ning jätkab tõusu vähemalt 1500 dollarini untsist selle aasta lõpuks.


Pangad


CPM Groupi direktori Carlos Sanchezi sõnul hoogustavad kullarallit välismaised keskpangad, kes koguvad kulda. Mehe sõnul on riigid nagu Hiina ja India järjepidevalt suurendanud enda kullareserve, et vähendada enda sõltuvust dollari kursi kõikumistest.


Selline taktika leidis poolehoidu alates ülemaailmsest finantskriisist 2008. aastal, kui dollar tõusis kõrgustesse võrreldes euro ja teiste suurte valuutadega. Sanchezi sõnul on Venemaa, Kasahstan ning Venezuela samuti suured kullaostjad.


Endiselt on suurim hoiustaja USA, kel on 261,4 miljonit untsi kulda reservidena, kuigi analüütikute sõnul pole riik viimasel kümnendil kulda ostnudki.


Parem tootlus kui võlakirjadel?


Võlakirjad, mis on samuti madala riskiga investeering, on samuti tõusnud. Ometi on kullasädelus investoritele apelleerivam, kuna Ühendriikide 10 aastaste võlakirjade tootlus on hetkel 3,5% juures.


„Kuld ei maksa küll intresse nagu võlakirjad, kuid investorid teavad, et kui heal päeval tõuseb hind 2% päevas, siis võivad nad potentsiaalset nädalaga teenida kulla pealt rohkem kui võlakirjadega terve aasta jooksul,“ ütles Klopfenstein.


Kulla juunikuu telliuste hinnad tõusid reedel päevasiseses kauplemis 1249,7 dollarini, mis on päevasisene rekord kullale, kuigi päeva edenes taandus hind 1230 dollari juurde. Kaks päeva tagasi tõusis kulla hind rekordilisele 1243 dollarini.


Kui arvestada kulla hinda korrigeeritult inflatsiooniga, siis on hetke kulla hind kaugel tema rekordist aastal 1980, kui üks unts maksis 825,5 dollarit. Ümberarvutatuna tänapäeva hindadesse maksis kuld toona 2180,3 dollarit untsist.


http://ap3.ee/article/2010/05/14/5_pohjust_miks_kulla_hind_muudkui_touseb


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid