Ka sina, Warren? Maailma rikkaim kullaskeptik asus kullakaevandusi kokku ostma

Foto: Kent Sievers / Shutterstock.com

25.08.2020

Pikka aega maailma kõige rikkama inimese tiitlit kandnud (hetkel rikaste tabelis 7 positsiooni hoidev) legendaarne Ameerika investor Warren Buffett teostas pretsedenditu sammu ning ostis esmakordselt ajaloos kullakaevandusettevõtte aktsiaid. Ikoonilise varahaldusfirma Berkshire Hathaway kaudu soetatud positsioon Kanada kullakaevandusettevõttes Barrick Gold on väärt 563 miljonit dollarit, moodustades hetkel 0,3% kogu Berkshire’i 44-st ettevõttest koosnevast aktsiaportfellist.

Ajalooliselt ilmselt maailma kuulsaima kullaskeptiku Buffetti samm on seda kõnekam, et paralleelselt kullakaevanduste soetamisega loobus Buffett suurest osast aktsiatest Ameerika suurimates kommertspankades. Üheaegselt investeeringuga kullakaevandustesse müüs Buffett 26% ja uskumatud 61% oma osalustest USA suurimates pankades Wells Fargo ja JP Morgan Chase. Antud sammuga vähenes pankade osakaal Berkshire Hathaway portfellis vastavalt 5,3% pealt 3%-ni ning 3% pealt 1% peale.

Analüütikud seostavad suurpankade aktsiate müümist Buffetti sooviga minimeerida riske, mis hakkavad jõudma finantssektorisse seoses koroonaseisakust tuleneva globaalse majanduskriisiga (loe lähemalt COVID-19 majandusringluse sulgemisest tingitud mõjudest maailmamajandusele järgnevas ANALÜÜSIS)

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

“Omaha oraakli” hellitusnime kandev 89 aastane suurinvestorist miljardär on aastakümnete jooksul omandanud poolmüütilise reputatsiooni. Buffetti investeerimisalased nõuanded on olnud prohveteeringuks mitmele generatsioonile maailma suur- ja väikenivestoritele. Tõsi, “oraakli” valdusfirma “Berkshire Hathaway” osakuid (kirjutamise hetkel hinnaga 311 126 USD aktsia kohta) suudavad soetada vaid jõukamad karismaatilise rahakuninga akolüütide seast. Investeerimisnõuandeid on guru jaganud siiski täiesti tasuta ning need on reeglina kantud fundamentaalsest optimismist kapitalismi ning Ühendriikide majandusvõimekuse osas. Iga kriis saab millalgi läbi ning suurettevõtetesse investeerides jääd pikas perspektiivis alati võitjaks. Sedasi võib resümeerida Buffetti investeerimisfilosoofiat.

Erinevalt näiteks planeedi suurima riskifondi Bridgewater Associates juhist Ray Daliost, kes propageerib kulda ainsa 100% riskivaba turvavarana on Buffetti loomupärane optimism olnud varemalt võimetu paigutama raha instrumentidesse (sh. kulda), mis dividenditulu ei tooda.

Kuid tänaseks on asjaolud oluliselt muutunud. Globaalne rahanduslik ökosüsteem, milles Buffett terve elu jooksul rikkust on kasvatanud, on tegemas läbi fundamentaalset transformatsiooni ning eilse päeva käibetõed on tänapäeval üha vähem pädevad.

Üks põhimõtetest mis aga ei ole 5000 aasta jooksul mitte kordagi alt vedanud puudutab tõsiasja, et kulda investeerides ei ole võimalik kaotada ka kõige segasematel ja ettearvamatutel epohhidel. Vaatamata varasemasele kullaskepsisele on ka Buffett sellest tõsiasjast hästi teadlik (Buffetti isa oli innukas kulda investeerimise pooldaja). Kuna käesoleval sajandil on kuld, kui kõige turvalisem varaliik ületanud aktsiaturge ka tootluse osas on igasugused argumendid kulda mitte investeerimiseks otsa saanud ning “Omaha oraakli” teekond Saulusest Pauluseks on ootuspärane.

Kullakaevanduste soetamine Berkshire Hathaway poolt ei ole jäänud rahamaailmas märkamatuks, kujutades endast järjekordselt peatükki “kõik ostavad kulda seni kuni see veel võimalik on” loos. Seega on loogiline, et Buffetti kullapositsioonide avamine kullakaevanduste soetamise kaudu on alles avapauk ning tulevikus võime näha investeerimislegendi oma kulla “jalajälge” veelgi suurendamas. Ühtlasi on vähemalt käesoleva autor kindel, et tegelikkuses on Buffetti 137 miljardi dollari suurustest vabast rahast arvestatav osa juba praegu hoiustatud kullas kui ainsas valuutas mis oma väärtust kunagi ei mineta.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.