Kulla hind on hakanud langema

Kulla sära hakkab tuhmuma

Kulla sära on investorite silmis hakanud viimastel kuudel tuhmuma. Väärismetalli hind on langenud enam kui poole aasta madalaimale tasemele.

Hinnalanguse põhjuseks on investorite kartus, et USA keskpank (Föderaalreserve Fed) võib võlakirjade ostuprogrammile, teisisõnu rahatrükile pidurit panna. Lisaks sellele liiguvad turul kahtlused, et kulda on müüma asunud suured riskifondid.

Kollase väärismetalli, aga ka vase, nafta ja teiste toorainete hinna järsu kukkumise päästikuks sai Fedi jaanuaris toimunud nõukogu koosoleku protokolli avalikustamine kolmapäeva õhtul. Nafta hind langes näiteks 2,3 protsenti, kusjuures suurem osa langusest toimus kümne minuti jooksul, paanilises müügilaines.

Uued mudelid märtsis

Fedi koosoleku protokollist selgus, et mõned nõukogu liikmed on keskpanga lõdva rahapoliitika pärast mures. Nad kardavad, et see destabiliseerib rahaturge. Fed otsustas küsimusega põhjalikumalt tegelda märtsis toimuval nõukogu koosolekul.

Fed tegi möödunud aasta septembris otsuse alustada võlakirjade ostmist mahuga kuni 40 miljardit dollarit kuus. Ostmine peaks kestma seni, kuni Ühendriikide tööpuudus hakkab märgatavalt kahanema. Viimase koosoleku protokoll näitab, et võlakirjade ostmise programm võib lõppeda seniarvatust varem, juba enne selle aasta lõppu.

Investorid tavatsevad kulda osta kaitseks inflatsiooni, aga ka poliitiliste ja majanduslike vapustuste vastu.

The Wall Street Journal kirjutas, et viimastel aastatel on kulla hind üsna hästi järginud Fedi bilansi paisumist ning intressimäärade langust. Ajavahemikul 2008. aasta septembrist kuni 2001. aasta juulini Fedi bilanss peaaegu kolmekordistus – 2,9 triljoni dollarini. Kulla hind kasvas samal ajal kaks korda – 600 dollarini untsilt. Mõni kuu hiljem, kui Fed kuulutas välja uue võlakirjade ostmise programmi (operatsioon Twist), hüppas kulla hind rekordilise 1900 dollarini untsilt ning sellest kõrgemale pole see kerkinud tänaseni.

«Kulla probleem seisneb selles, et sellele on praegu raske ostjaid leida,» ütles väärismetallide analüüsigrupi juht Tom Kendall ajalehele Financial Times. «Kaks aastat tagasi, kui turud olid eurotsooni riskide pärast väga mures, tõi iga hinnalangus juurde uusi ostjaid, sest investorid otsisid võimalusi riske maandada. Nüüd pole eurokriis enam päevakorras ning hinnalanguseks piisab vaid väikesest müügisurvest või üksnes ostmise peatumisest,» lisas ta.

India piirab ostmist

Üks hinnalanguse põhjus on nõudluse kahanemine Indias. India on maailma suurim füüsilise kulla tarbija, aga nüüd on liikuma hakanud kuuldused, et valitsus kavatseb üha kasvava jooksevkontodefitsiidi leevendamiseks tõsta kulla impordimaksu praeguselt kahelt protsendilt kaheksale. Seda ennetada püüdnud juveelitööstus soetas endale kullavaru. Indias oleks see juba teine väärismetalli imporditariifi tõus viimase aasta jooksul.

Kui vaadata kulla hinna liikumist pikema aja jooksul, on näha stagneerumist. Eelmise aastaga lõppes hinna 12. järjestikune tõusuaasta, mille jooksul kallines kuld kokku seitse korda. Samas tuleb märkida, et püstloodis hinnatõus lõppes juba 2011. aasta sügisel ning alates sellest ajast on liikumine toimunud hinnakoridoris 1500–1800 dollarit / 1200–1400 eurot untsilt.

Võrreldes viimase hinnatipuga eelmise aasta oktoobris on kuld väärtuses kaotanud 13 protsenti. Eurodes on hind langenud tipust 14 protsenti.

Credit Suisse’i analüütikud kirjutasid veebruari alguses avaldatud raportis, et nende arvates hakkab kullaajastu lõppema, sest 2008. aastal alanud suur hirmuaeg ilmutab taandumise märke.

Artikli autor: Tõnis Oja
Allikas: http://www.e24.ee/1146552/kulla-sara-hakkab-tuhmuma/