Hinnakasv on kiirenemas nii USAs kui Euroopas

14.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Iraani sõja mõju hindadele on juba kohale jõudnud – USAs kasvasid tarbijahinnad märtsis viimase kahe aasta kiireimas tempos. Euroopas tõusid hinnad 14 kuu kiireimas tempos.

Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on energiahindade kallinemine. Brenti toornafta hind tõusis märtsis 41 protsenti, USAs kaubeldav WTI toornafta hind aga tervelt 45 protsenti. See tõi kaasa kiire kütusehindade kasvu, mis tõstis ka tarbijahindade indekseid.

Arvatakse, et kui energiahinnad alla ei tule, siis hinnakasv jätkub, sest sellisel juhul jõuab see peagi lisaks kütusele ka teiste toodete ja teenuste hindadesse.

USAs oli aastane hinnakasv 3,3 protsenti, mis on suurim näitaja alates 2024. aasta aprillist. Euroala tarbijahinnad tõusid ametlike numbrite kohaselt 2,5 protsenti, mis on kõrgeim näitaja alates 2025. aasta jaanuarist. Tõsi, tegelikud hinnakasvu numbrid võivad olla tunduvalt suuremad, sest tarbijahindade arvutuse metoodikat on aastate jooksul mitmeid kordi muudetud.

Inflatsioon kiireneb arvatavasti veelgi

Kui naftahinnad püsivad tänavu kõrgemal kui 100 dollarit barrelist, siis võib inflatsioon järgmise aasta alguseks kiireneda 4-5 protsendini. Selleks ajaks jõuab energia hinnakasv läbi sisendkulude tõusu ka enamikesse teistesse toodetesse ja teenustesse.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib, et USA tänavune hinnakasv saab olema 4,2 protsenti. Kusjuures Föderaalreserv (USA keskpank) ootab kodumaiseks inflatsiooniks vaid 2,7 protsenti.

Eestis tõusid ametlikud tarbijahinnad märtsis 3,6 protsenti, mis on viimaseid aastaid arvestades pigem tagasihoidlik. Eestis on aastane hinnakasv olnud viimastel aastatel pidevalt üle 4 protsendi.

USAs poole sajandi suurim bensiinihindade kasv

USAs tõusid bensiini hinnad märtsis veebruariga võrreldes 21,2 protsenti. See on suurim kasv alates 1967. aastast, mil valitsus hakkas turu kohta andmeid koguma. Diislikütus kallines enam kui 30 protsenti, mis on suurim kuine kasv alates 2000. aastast. Kolmveerand tarbijahindade tõusust tulenes just kütusehindadest.

Toiduhindade kasv pole veel kiirenenud, aga kui naftahinnad alla ei tule, siis hakkavad ka need üles liikuma. Toiduainete tootmisel on energiahinnad ühed olulisemad sisendkulud. Kallinevad nii transport kui väetised. Hormuzi väinast liiguvad lisaks naftale läbi ka mitmed teised olulised toorained, näiteks maagaas, väetised, alumiinium ja heelium.

Inflatsiooni teine laine?

Tegemist võib olla inflatsiooni teise laine algusega – hinnakasv kipubki majandustes käima lainetena. Viimati nägime suuri inflatsioonilaineid läänemaailmas 1970ndatel. Toona kaotasid valuutad ühe kümnendiga suure osa oma ostujõust. Briti nael ja Prantsuse frank kaotasid umbes 70 protsenti ostujõust, USA dollar kaotas umbes 60 protsenti. Pikaajalised võlakirjad olid toona äärmiselt kahjumlik investeering.

Tõsi, praegu on veel vara öelda, kuivõrd kiireks hinnakasv võiks sellel ja järgmisel aastal kujuneda. Hetkel sõltub see suuresti Iraani sõja edasisest käigust. Hetkel on selle osas väga palju ebakindlust, sest olukord võib nii eskaleeruda kui ka lahenemise poole liikuda. Küll aga on üpris selge, et praeguste energiahindade püsimisel hinnakasv niipea uuesti aeglustuma ei hakka.

Kiirenev inflatsioon süvendab läänemaailmas stagflatsiooni – ehk keskkonda, kus majanduskasv on nigel, aga inflatsioon püsib kõrgel. Eelkõige mõjutab see negatiivselt võlakirju ja hoiuseid, mille reaalväärtused kahanevad. Küll aga on selline keskkond pikaajalises perspektiivis toetav reaalvarade jaoks.