Kullaleht: Miks on kulda investeerimine turvaline?

Oma elu jooksul oleme sunnitud ikka ja jälle millessegi investeerima: haridusse, lastesse, erinevatesse oskustesse, aga ka materiaalsetesse väärtustesse nagu aktsiad, kinnisvara, vääriskivid või kuld. Seega võiks kõiki inimesi käsitleda kui investoreid, kel on soov ühel hetkel oma finantse paigutada nii, et sellest ka 20 aasta pärast kasu oleks.

Pole saladus, et maailma rahandussüsteemis ringlevad valuutad ei ole tagatud tegelikult millegi muu kui usaldusega. Kuna dollar, euro ega ka enamus teisi valuutasid pole tagatud reaalsete väärtustega, on see võimaldanud riikidel raha juurde luua ei millestki. Niimoodi luuakse näilist rikkust, millel reaalse varaga mingit pistmist ei ole. Sarnane tendents ilmneb ka kinnisvarahinnas, millest enamiku moodustab tänasel päeval emotsionaalne väärtus.

Seevastu on olemas võimalusi ka sellisteks investeeringuteks, mida saab rohkem usaldada ning mille väärtus ei lange ettevõtte või sektori kehvade majandustulemustega koos nagu aktsiate puhul. Üheks selliseks materiaalseks väärtuseks on kindlasti kuld. Põhjuseid, miks usaldada kulda rohkem kui muid varasid, on mitu: esiteks kuld ei ole näiline, vaid tegelik ja teiseks kulda ei ole võimalik õhust juurde tekitada. Lisaks on kuld suutnud säilitada oma väärtuse maailma kõigi finantskriiside ajal, mis teeb kullast madala riskiastmega investeerimisinstrumendi.

Samamoodi reaalne vara on loomulikult ka toormed ehk füüsiliselt olemasolevad teras, sool, puhas vesi ja toiduained, millel pealtnäha polegi puudusi kulda investeerimise ees… peale ladustamise ja säilitamise. Siinkohal on oluline meeles pidada, et toore peab olema füüsiliselt olemas, mitte elektrooniline impulss arvutiekraanil või paber lauasahtlis! Viimastel juhtudel ei ole tegemist toormega vaid usaldusega, kuhu investeerimisel võiks igaühel põlema süttida väike ohutuli.

Kuld ei ole imerohi

Siiski pean aga vajalikuks rõhutada, et kuld ei ole võluvits, mis teid kõikidest muredest üle aitab. Kulda võiks võrrelda päästeparvega. Kui ehitatakse uus kruiisilaev, ei kuule me tõenäoliselt reklaamis “Tulge meie pardale, sest meie laev on varustatud päästeparvega, kus on lisaks tavapärastele pürotehnilistele vahenditele ka kuivtoidupaketid ja mageveepudelid! Meie päästeparvedes saate muretult terve nädala veeta Atlandi ookeanil!”. Kuuleme ikka, millised uhked restoranid, baarid ja diskoteegid kaunistavad alleesid, mis paiknevad täismõõdus spordisaalide, ujulate ja kontsertsaalide vahel.

Paraku ei paku see loetelu kaitset tormise mere eest ega hoia ära kokkupõrget jäämäega. Veidi üle saja aasta tagasi said selles veenduda kõik Titanicu pardal viibinud. Ja nii kurb, kui see ka ei ole, on tänapäeva majandus samas seisus kui Titanic 1912. aasta 14. aprilli hilisõhtul vahetult enne õnnetust. Seega on kulda investeerimises sama palju naudingut kui päästeparve pugemises. Natuke iroonitsedes võiks ju soovitada ka päästeparve ronimise asemel võtta veel viimane pudel Pétrus’i ja nautida oma viimaseid tunde ikka täiel rinnal. Meie konteksti pannes tähendab see aga, et kulla ostmise asemel saab osta ka järelmaksuga televiisori või SMS-laenuga finantseerida oma sünnipäeva tähistamist.

Kuidas siis kindlustada end ebakindla homse vastu?

Tundke ise huvi maailmas toimuvate protsesside vastu ja ärge rahulduge pinnapealsete vastustega. Võtke aega, süvenege ja proovige jõuda asja tuumani. Ärge laske teistel ennast mõjutada: kuulake eksperte, aga kahelge nende sõnades. Eriti kahelge nende ekspertide ja spetsialistide sõnades, kelle palk või heaolu sõltub teie otsusest. Samas usaldage kõige rohkem ikkagi enda kainet mõistust!

Jüri Martin
Tavid ASi juhatuse liige

Kullaleht on ajaleht kullast ja investeerimisest. Vaata 2018. aasta sügise Kullalehte siit: https://bit.ly/2Cx4OpW