Miks keelata kulda investeerimist?

Ilmselt paljudele tuleb üllatusena fakt, et ebalikviidse varaklassi vabanduse tõttu on Eesti fondidel ja pensionifondidel keelatud investeerida kulda ja ükskõik millisesse teise väärismetalli. Kas selline piirang pärsib fondide võimalusi raha teenimiseks?


“Pensionifondidel on regulatiivselt keelatud investeerida kulda ning kullaga seotud ETF-idesse (börsil kaubeldavatesse fondidesse – toim.),” ütles Swedbank Investeerimisfondid AS juht Loit Linnupõld ja lisab, et nende poolt valitsetavate teiste fondide investeerimispoliitika ei näe ette investeerimist kulda või sellega seotud ETF-idesse.


Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütleb, et investeerimiskeeld tuleneb peamiselt kahest tegurist – Euroopa Liidu direktiividest ja kulla ning teiste väärismetallide kui varaklassi omapära. Tema sõnul põhinevad reeglid, millistesse instrumentidesse ja kui palju pensionifondide vara praegu investeerida võib, Euroopa Liidu standarditel.


“Nimelt näevad need standardid ette, et tava- või jaeinvestoritele pakutavate investeerimisfondide vahendeid ei või investeerida ebalikviidsetesse varaklassidesse. Kulda ja kinnisvara peetakse üldjuhul ebalikviidseks investeeringuks,” selgitas Auväärt.


Auväärt ütleb, et ELi direktiiv reguleerib jae- või tavainvestoritele pakutavaid fonde, mida me nimetamegi eurofondideks. Üldjuhul ongi kõik jaeinvestoritele pakutavad fondid ELis eurofondid. “Nimetatud direktiiv aga pärineb ise aastast 1985. Ehk juba siis pandi paika reegel, et eurofondid ei või investeerida ebalikviidsetesse instrumentidesse nagu väärismetallid, väärismetallidel põhinevad tuletisväärtpaberid (sh fondid ja ETF-d) ja kinnisvara,” lisas ta.


Seepeale tekkis meil börsitoimetuses ning ilmselt tekib enamikel investoritel küsimus, et kuidas saab kuld olla ebalikviidne. On ju kuld enim kaubeldav väärismetall maailmas. Kulla enim kaubeldav ETF SPDR Gold Trust on väärt ligi 100 miljardit dollarit ning sellel on tohutu likviidsus. Sellisel juhul tuleks fondidel keelata investeerimine enamikele maailma börsidele, alustades Tallinnast.


Millest siis selline keeld? SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsingu sõnul tuleneb kulda ja väärismetallidesse otse investeerimise keeld üldisematest eurofondide investeerimispiirangutest. “Eurofondide raamistik eeldab lubatud instrumentide suhtes teatavaid kriteeriume tehinguriskide, selle instrumendi hoiustamise ja likviidsuse osas, mille suhtes väärismetallid füüsiliselt oma olemuselt on väga erinevad teistest varadest,” ütles Kunsing, kuid lisas, et küll aga on lubatud investeeringud ettevõtetesse, mille rahavood on seotud väärismetallidega, näiteks kullatootjad.


Auväärt selgitab, et süsteemi luues sai kõne all olev direktiiv võetud süsteemi aluseks, sest seda peeti kõige turvalisemaks. “Oma pensionisüsteemi (II ja III sammas) loomisel võtsime eelnimetatud direktiivi investeerimisreeglid eeskujuks, kuna eurofonde peetakse tavainvestorite jaoks kõige turvalisemaks investeerimisfondideks,” selgitas finantsturgude poliitika osakonna juhataja Auväärt.


Kuid kas fondijuhid ihkavad rohkem vabadust investeerimisel? Kunsing SEBst ütleb, et neil ei ole midagi vastava piirangu kaotamise vastu, aga samas ei ole mingil juhul kavas asuda piirangu kadumisel koheselt suuri väärismetallide positsioone soetama hakata. Ta lisab, et võtmesõnaks peaks olema riskide hajutamine.


Nordea pensionifondide fondijuhi Olli Enqvisti sõnul on hetkel kehtiv seadus nende investeerimisvajaduste jaoks piisav ning väärismetallide piirangusse suhtub Nordea neutraalselt, kuid mille lubamist võiks kaaluda. Mis praegusesse seadusesse puutub, siis Enqvisti hinnangul on Eestis kehtiv pensionifondide regulatsioon hea, kliendisõbralik ja läbipaistev. Murekoht on vaid konservatiivsed fondid, millel on järjest raskem teenida tulu.


“Arvestades ülimadalaid intressimäärasid ja konservatiivsete pensionifondide investeeringutele kehtestatud rangeid nõudeid, oleks otstarbekas kaaluda konservatiivsete fondide investeerimisvõimaluste laiendamist,” ütles Enqvist. “Viimase 10 aastaga on palju muutunud ning seaduse ülevaatamine võib olla mõistlik.”


Kunsingu hinnangul on praegune regulatsioon üldjoontes adekvaatne, kuid mõningaid muudatusi tasuks kaaluda. Tema sõnul tuleks küsimärgi alla seada fondide strateegiate lahterdamine varaklasside või täpsemalt võlakirjainvesteeringute põhiselt. “Võiks kaaluda riskiklasside põhist grupeerimist ja eemaldada või vähemalt lõdvendada praeguseid varaklasside põhiseid piiranguid,” pakkus Kunsing välja.


Auväärti sõnul on aja jooksul siiski pensionifondide investeerimispiiranguid mõnevõrra liberaliseeritud, näiteks võivad meie pensionifondid võrreldes eurofondidega oma vahendeid paigutada teatud ulatuses kinnisvarasse. “See on ka põhjendatud, kuna pensionifondides olev raha on nö pikaajalisem võrreldes eurofondidega. Sisuliselt on võimalik eurofondide osakuid lunastada investoril iga päev, pensionifondide osakuid üldjuhul alles aga pensionile jäämisel,” tõi Auväärt Eesti süsteemi eripära välja.


Rahandusministeeriumis on sel aastal valmimas uus investeerimisfondide seadus, mis peaks praeguste plaanide kohaselt jõustuma 2014. aasta detsembris. Auväärt ütleb, et pensionifondide vahendite paigutamise lubamine väärismetallidesse, sh kulda, veel kaalumisel.


Enqvist loodab, et uus seadus tuleb vähemalt sama hea kui vana, kuid tunnistab vajadust muutusteks. “Viimase 10 aastaga on palju muutunud ning seaduse ülevaatamine võib olla mõistlik,” lisas Nordea fondijuht.


Allikas: http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=c0043c0b-438e-4735-91e3-901e86148ed7


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid