Nilar: Uus valuuta, mis vabastab Aafrika koloniaalse rahavõimu ahelatest

Pilt: Shutterstock

15.09.2022

Eelmisel sajandil lääne otsese võimu alt vabanenud Aafrika riigid on praegu vaid näiliselt vabad. Tõeliseks vabaduseks on vaja ennast lahti siduda ka lääne võlal põhinevast fiat-valuutade süsteemist ning luua uus kullaga tagatud valuuta, mis võiks nime saada Niiluse jõe järgi, kirjutab Manuel Tacanho.

Manuel Tacanho on Afrindependent Institute’i asutaja ja president. Ta on asutanud ka Afridomi – digitaalse panganduse idufirma, mis tegutseb nii Euroopas kui Aafrikas. Afridom on tagatud rahasüsteemi ja vabade turgude üks eestkõnelejatest Aafrikas.

Järgnevalt avaldame Manuel Tacanho artikli, mis ilmus Misese Institiuudi kodulehel:

Aafrika riigid said „iseseisvaks“ ja võtsid üle võlal ja fiat-valuutal põhineva maailma rahasüsteemi, milleks on fiat-dollari standard. Iseseisev on jutumärkides, sest Aafrika riikide iseseisvus on sümboolne. See on öeldud austuse ja tänutundega kõigi inimeste vastu, kes kolonialismi kaotamise nimel võitlesid, said haavata või surid. Aafrika on jätkuvalt kaudselt koloniseeritud. Enim sandistab ja aheldab Aafrika riike rahanduslik kolonialism.

Essees „Aafrika väljapääs rahanduslikust kolonialismist“ selgitasin, miks ja kuidas fiat-valuuta Aafrika majandusi kahjustab. Tõin välja, et Aafrika enda kullaga tagatud valuuta kasutuselevõtmine on viis, kuidas rahanduslikku ja majanduslikku iseseisvust saavutada. Allpool olevas artiklis tutvustan Aafrika ühisvaluutat nilar.

Miks just nilar?

Ükski asi ei sümboliseeri Aafrikat rohkem kui Niiluse jõgi. See on Aafrika ja ka maailma suurim jõgi. Niiluse jõgikond ulatub lausa 11 erinevasse riiki – Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda, Rwanda, Keenia, Etioopia, Eritrea, Lõuna-Sudaan, Sudaan ja Egiptus.

Niilus on ajalooliselt ja kultuuriliselt maailma kõige tähendusrikkam jõgi. Niiluse jõe org on olnud koduks suurtele ja vanadele tsivilisatsioonidele. Niilus on kõige ikoonilisem, müütilisem ja sümboolsem jõgi inimkonna ajaloos. See on tuhandeid aastaid sümboliseerinud elu, arengut ja jõukust. Sarnaselt Niiluse jõele tooks ka Nilar Aafrikasse stabiilsuse, arengu ja majandusliku ühtsuse ajastu.

Kuidas nilar kasutusele võtta?

Kesk-Aafrika Vabariik on legaalse maksevahendina kasutusele võtnud bitcoini. Väga kõrge inflatsiooniga võitlev Zimbabwe püüab olukorda parandada kullamüntide ringlusesse laskmisega. Need on väiksed, aga märkimisväärsed sammud õiges suunas. Need võivad olla ka märgid, et Aafrika riikidel hakkab fiat-valuutade kolonialismist ja sellega kaasnevatest jamadest kõrini saama.

Samuti võib olla multipolaarne maailm tulevikus vältimatu. Aafrika ei peaks jääma alaarenenud regiooniks, mis on teiste kontrolli all. Nilar on selle puhul võtmetähtsusega. Et see juhtuks, on vaja aga muutust majanduslikus mõtlemises. Miks? Postkoloniaalsed Aafrika ühiskonnad on elanud neile võõrate ja rõhuvate majanduslike ideede järgi (fiat-valuuta, keskpangad, sotsialistlikud majandussüsteemid). Need ei ole sealsetele riikidele majanduslikku jõukust ja sotsiaalset harmooniat toonud. Praegune kriis on võimalus taassünniks.

Ruineerivad ja riigi suurel võimul põhinevad mudelid tuleb hüljata. Vastasel juhul ei saa Aafrika ühiskonnad olla vabad ja jõukad.

Allpool on välja toodud sammud, mida Aafrika juhtidel on nilari kasutuselevõtmiseks vaja astuda:

1. Aafrika Liidu tippkohtumisel teatavad selle juhid, et kasutusele võetakse nilar. Sellega alustatakse üleminekuprotsessi.
2. Praegune võlal põhinev fiat-valuutade süsteem on kahtlemata jätkusuutmatu. Paljud majandused liiguvad kollapsi poole. Aafrika riikide pankrotirisk on kõrge ja nad peaksid ennetavalt välja kuulutama maksejõuetuse, jättes kõik välisvõlad tagasi maksmata. Aafrika valitsused on sunnitud rahanduses olema vastutustundlikud, sest nilar ei luba süsteemselt võlgasid suurendada ja kulutada rohkem kui teenitakse.
3. Keskpankade rahatrükk ja kommertspankade krediidi laiendamisest tuleb samuti koheselt loobuda. Osalise reservmääraga pangandus (kunstlik krediidi juurdeloomine), mis on inflatsiooniline pettus, tuleb samuti keelustada.
4. Arvestades, et Aafrika riikide kullareservid on väga väikesed, siis peaks valitsused kõikidest turgu represseerivatest meetmetest loobuma, mis võimaldaks kullaturu muuta vabaks. Kulla tarneahel peaks olema samuti vaba – kaevandamine, töötlemine, müntide vermimine, ostmine, müümine, varundamine ja importimine. See meelitaks riikidesse väliskapitali ja aitaks kullatootmise koheselt käima tõmmata. Lühikese perioodi jooksul kasvaks kullatootmine ja ringluses olevate müntide arv järsult.
5. Iga probleem on potentsiaalne äri. Seega – vaba kullaturg tähendaks ka seda, et ettevõtted ja vajalik tehnoloogia hakkavad kohapeal ise tekkima. Näiteks tekivad ettevõtted, kes tegelevad pettuste ennetamise, kulla puhtuse kontrolli, hoiustamise, kindlustuse, transpordi ja paljude muude valdkondadega. Kõik need on üleminekuprotsessis võtmetähtsusega.
6. Legaalse maksevahendi seadused tuleb tühistada. Rahanduslik vabadus peab Aafrikas saama uuesti normiks. See aitab deflatsioonilise surve hoida kontrolli all ning vähendab destabiliseerivate šokkide mõju – kõik fiat-valuutad on vabalt ringluses ning neid saab turuhindade järgi kulla vastu vahetada. Rahandusliku vabaduse tekitamine on orgaanilise ja kontrollitud ülemineku eelduseks.
7. Luua võiks 1, 2.5, 5, 10, 20, 50 ja 100 grammi kaaluvad kuldrahad. Üks nilar peaks vastama ühele grammile kullale ja üks gramm nilarit peaks vastama ühele grammile kullale. Kulla puhtus peab olema vaid 999,9. Kuldraha ühele poolele on vermitud mündi või kangi kaal, teisele poole võib mündi välja andnud riik vermida selle kujutise, mida soovib.
8. Nilari võib muuta tokeniks, mis võimaldaks sellel krüptovaluutana digitaalselt ringluses olla. Nilari reservmäär peab aga alati olema 100%. Näiteks kui pank või finantstehnoloogia firma soovib luua juurde uusi Nilareid, peab nende jaoks olema olemas 100% kate kulla näol.
9. Keskpangad ei ole enam keskpangad, sest nad ei prindi fiat-valuutat. Samuti ei manipuleeri nad enam intressimäärade ja valuutakurssidega. Fiat-valuuta ajastu peab selleks ajaks läbi olema. Aafrika keskpankadest saavad valuutade konventsiooni ja raha vermimise agentuurid. Lisaks nilari müntide loomisele ja valuutakonventsioonidega tegelemisele hakkavad nad pakkuma kõiki sellega seotud teenuseid, näiteks hoiustamist ja järelevalvet. Keskpangaga hakkavad konkureerima erafirmad.
10. Nii intressimäärad kui valuutakursid (nt dollari ja nilari kurss) kujuneb kohalikul turul vabalt. Tuletame meelde, et see protsess toimub rahandusliku vabaduse kontekstis, mitte tehnokraatia kaudu, kus öeldakse ülevalt, mis intressimäärad ja valuutakursid peavad olema. Lisaks sellele võib erinevate Aafrika turgude üleminek kulgeda eri tempos. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis on kullavarud 125 tonni, Kamerunil ei ole ühtegi tonni varusid. Ainult vabad turud suudavad nõnda komplekset ja tektoonilist muutust juhtida.
11. Võlad, lepingud ja teised õiguslikud kohustused räägitakse omavahel uuesti läbi. Arvesse võetakse kohalike turgude seatud intressimäärasid ja valuutakursse. Valitsus, ettevõtted, kauplejad, töötajad, tööandjad ja teised otsustavad, kuidas nilaritele üle minna. Kohalikud ametivõimud saavad selleks luua harivat sisu ja juhiseid. Juhiseid, mitte regulatsioone. Turg peab edu saavutamiseks olema vaba.
12. Aafrika riigid, kellel on kullareserve, hakkavad kohalikele võlausaldajatele ja valitsuse töötajatele maksmiseks vermima nilareid. Kuna nilarite hulk hakkab stabiilselt kasvama, siis samal ajal eemaldatakse ringlusest Aafrika fiat-valuutad.
13. Aafrika valitsused peavad samuti austama aafriklaste õigust eraomandile. Tuleb luua eraomandi õiguslik raamistik, mis võimaldaks inimestel täielikult oma maad ja sellel leiduvaid ressursse kontrollida. Näiteks kui Angola elanik leiab oma maa alt kullareserve, siis kuuluvad need talle ja mitte valitsusele. Nii toimib vaba ja õiglane ühiskond.

Kokkuvõte

Nilar on viis, kuidas Aafrika saab ühtselt saavutada rahandusliku ja majandusliku iseseisvuse. Nilar on põhiline sammas, mille najal saab üles ehitada stabiilsed, vabad, jõukad ja struktuurselt õiglased Aafrika ühiskonnad. Ühine vaba turg ja Nilar suudavad Aafrika muuta globaalse majanduse suureks jõuks 15-25 aastaga.