Saksa investoreid tabas kullapalavik

12.05.2010 14:11

Kullahinnad lõid kõigi aegade rekordi ning nõudlus tõusis kõrgeimale tasemele alates Lehman Brothersi kokkuvarisemisest aastal 2008.

Olukorda selgitab investorite soov oma rahale Euroopa finantsturgude habrast olukorda arvestades turvaline varjupaik leida.

Kulla hetkehind tõusis Londonis üle 1230 dollari Trooja untsist, lüües seega eelmise, mullu detsembris püstitatud rekordi.

Ka eurodes püstitasid kullahinnad värske rekordi, saavutades eilse börsipäeva lõpus Londonis 969 eurot untsi kohta, mis on aasta algusega võrreldes ligi 26-protsendine edasiminek.

Maaklerid ja müntidega kauplejad ütlesid, et erandlikult palju kulda ostsid just Saksa ja Šveitsi investorid. Frankfurti kullamüüjad ütlesid, et möödunud nädala lõpus oli nõudlus tavapärasest kolm kuni neli korda kõrgem. Ilmselt peegeldab järsk jõnks sakslaste muret, et Euroopa Keskpanga otsus Kreeka võlakriisi kiiluvees eurotsooni riigivõlakirju kokku ostma hakata kannab endaga kaasas inflatsiooniohtu.

Suure New Yorgi mündipoe Manfra, Tordella & Brookes’i president Michael Kramer ütles: «Välismaine nõudlus on hiigelsuur. Enamik kulda läheb Saksamaale.» UBSi väärismetallide strateeg Londonis Edel Tully lisas: «Nõudlus müntide järele on niivõrd suur, et varud kipuvad otsa lõppema.»

Kullaturu suurimaid panku UBS ütles, et nende Genfi ja Zürichi kontorites oli nõudlus kuldmüntide ja väiksemate kullakangide järele möödunud neljapäeval – mil turge raputas suur hirm eurotsooni nakatumise pärast – suurim, mida alates 2008. aastast nähtud on. Austria mündikoda on viimase kahe nädalaga müünud 108 000 untsi jagu Viini Filharmoonikute münte, ehk siis mäekõrguselt enam, kui kogu tänavuse esimese kvartaliga müüdud 89 100 untsi.
Austria mündikoja turundusjuht Kerry Tattersall ütles, et nad vorbivad oma populaarseid kuldmünte «nii kiiresti, kui vähegi jaksavad».

«Nõudlus on kasvanud üsna dramaatiliselt,» ütles ta. «Me käivitasime tootmises kolmanda vahetuse ning valmistame münte nüüd ööpäevaringselt.»

Barclays Capitali toormedivisjoni direktor Jonathan Spall ütles, et «enne nädala lõppu püstitab kuld ilmselt järjekordse rekordi». Peale eurotsooni on ka Põhja-Ameerika diilerid tunnistanud, et nõudlus on tugev.

Hoiused füüsiliselt tagatud börsil noteeritud kullafondides on tõusnud rekordkõrgustesse, kuna möödunud nädala jooksul on mõnedesse fondidesse tehtud viimase aasta suurimad ülekanded.

Juba alates 2008. aastast on investorid üle kogu maailma üha enam kulla poole pöördunud. Ajalooliselt on kuld end finantskriiside ja USA dollari nõrkushetkede ajal alati hästi ära tasunud.

Londoni konsultatsioonifirma GFMSi andmetel ostsid maailma investorid USAga eesotsas möödunud aastal rekordilised 228,5 tonni kuldmünte. Võrdluseks: aastal 2000 oli vastav tonnaaž 77,4.

http://www.e24.ee/?id=261825