Logi sisse

Lisa hinnateavitus

Tavidi kuld on kosmiline – sõna otseses mõttes

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 15.09.2022
Kulla hind (XAU-EUR)
1 699,47 EUR/oz
  
- 4,52 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
19,41 EUR/oz
  
- 0,13 EUR

Pilt: Shutterstock

15.09.2022

Kui laseme kullal ennast minevikku juhatada, jõuame kõige õudsemate sündmusteni Maa ajaloos. Kaevates veel sügavamale universumi ajalukku, jõuame kulla kaudu hoopis aegruumi kõige ilusamate sündmusteni.

Tänapäeval arvatakse, et Maa oli oma elutsükli alguses vedel planeet. Kuna kullal on raua suhtes tugev tõmme (afiinsus), siis arvatakse, et sellel ajal pidi kuld vajuma maa tuuma. Samas on maakoores ja vahevöös jällegi suhteliselt suures koguses kulda. Kust see kuld sinna siis sai? Tuleb välja, et sellel on kosmiline päritolu.

Järeldused, milleni Gröönimaa ja teiste igivanade maakooreosade uurimine on jõudnud, on lausa vapustavad. Need kinnitavad seda, mida paljud on aastasadu märganud, vaadates läbi pikksilma Kuud – see on täis kraatreid, mis annavad aimu tohutu purustusjõuga plahvatustest. Kui ameeriklased käisid Kuul, tõid nad sealt kaasa ka huvitavaid kive, mis kandsid miljardite aastate vaikuses ajahambast puutumata jäänud jälgi nendesamade kraatrite tekkimisest.

Kui nüüd võtta meie käsutuses olevad tõendid kokku – Gröönimaa maakooreuuringud, Kuult toodud kivid ja sealsed kraatrid – avaneb meile pilt miljardite aastate tagusest Maast, mis on sootuks hirmutavam kui oskame ettegi kujutada.

Kullapommid kosmosest

Arvatakse, et maad tabas miljardeid aastaid tagasi hiigelsuurte asteroidide pommirahe, seal hulgas pommitati meie koduplaneeti ka väärismetallidega. Seda aega nimetatakse Suureks Hiliseks Pommitamiseks. Ühe teooria kohaselt jõudis asteroididega maale ka vesi, mida siin enne ei olnud.

See oli sündmus, tänu millele on vääriselemendid Maa peal täna kättesaadavad, ütles Gröönimaa kivimeid uurinud Bristoli ülikooli geoloog Matthias Willbold portaalile OurAmazingPlanet.

2017. aastal avaldati uuring, milles väideti, et osa kullast tuli maakoorde planeedi kõige sügavamatest kihtidest. 70 kilomeetri sügavuselt vulkaani kaudu maa peale tulnud kivimitest leiti kulda ning teadlaste hinnangul jõudis see sinna vahevöö kõige sügavamatest osadest.

Kuidas kuld tekkis?

Arvatakse, et universumis leiduv kuld on tekkinud supernoovade (plahvatav täht) tuumasünteesi ja neutrontähtede kokkupõrkamise käigus. Kuld oli tõenäoliselt olemas juba tolmupilves, millest moodustus päikesesüsteem.

Neutrontähed on suure massiga tähed, mis on jõudnud oma arengu lõppstaadiumi. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, aga tema mass on võrdne 1-2 Päikese massiga. Neutrontähe peal on mateeria nii tihe, et ühe liivatera suurune tükk sellest kaalub enam kui pool miljonit tonni.

Nendest eksootilisemaid objekte on Universumist raske leida. 2017. aastal leiti kahe neutrontähe kokkupõrke käigus tekkinud kiirguse uurimisel jälgi kullast. Praegused astrofüüsilised mudelid viitavad sellele, et kõne all oleva neutrontähtede kokkupõrkel tekkis umbes 3-13 Maa massi jagu kulda.

Maa mass on 5.9736×1024kg. Kosmiliste proportsioonidega on ka raha, mida selle kulla eest Maa peal saaks. Neutrontähtede kokkupõrkel tekkis vähemalt 985 600 000 000 000 000 000 000 000 000 euro eest kulda.

Kui arvasite, et maailma võlakoorem on suur, siis universumi mõõtkavas on see imepisike. Selle raha eest saaks kogu maailma võlakoorma 300 kvadriljon kordselt tagasi maksta. Muidugi tekib taolise koguse kulla Maale toomisel probleeme hoiustamisega. Samuti ei ole sugugi garanteeritud, et kulla hind ei lange.

Autor: Mait Kraun

Lugemissoovitus Teile