Toorainete hinnatõus ei piirdu ainult kullaga

Rasmus Noormägi


Kuld ei ole ainuke tooraine, mis viimase aastaga kõrgustesse hüpanud. Eelmise aasta augustist on langenud ainult kalajahu, kala, linnuliha, banaanide, apelsinide, kakaoubade ja maagaasi hind. Ülejäänud toorainete hinnad on keskmiselt tõusnud +37%. Enim on tõusnud hõbeda, sorgo, uurea ja peenvilla hinnad – kõigil vähemalt +90%.


Kui kulla puhul räägitakse palju mullist, siis hõbeda puhul on hind konkreetsemalt nõudluse ja pakkumisega määratud.Väärismetallide konsultatsioonifirma GFMSi andmetel kasutavad hõbeda toodangust üle 2/3 erinevad tööstuharud. Alates 2008. aastast on märgatavalt kasvanud maailmas nõudlus hõbeda kui investeeringu järgi. 2010. aastal kasvas kogunõudlus hõbeda järgi 12,8% ning käesoleval aastal paistab trend esialgsete andmete järgi jätkuvat.



Graafik: Hõbeda kasutusalad läbi aastate. Allikas: GFMS.


Eelmisel aastal kaevandati hõbedat 2,5% rohkem kui 2009. Tõus tuli eelkõige tänu Mehhiko ja Argentiina uutele kaevandustele, sest seni maailma suurimaks hõbeda tootjaks olnud Peruus kaevandatavad hõbedakogused paistavad langevat: juunis kaevandati hõbedat 22% vähem kui eelmine aasta samal ajal.


Silver Institute’i andmetel on viimased 10 aastat tootmismahud kasvanud, kuid kõik see hõbe on ära tarbitud või ostetud. Väga raske on leida adekvaatset infot, kui palju hõbedat üldse alles on või maa sees peidus veel leidub. Paljude analüütikute hinnangul võib lähiajal hõbeda hinna katalüsaatoriks saada just hõbeda nappus. Erinevate hinnangute järgi on maailmas hõbedat umbes 17,5 korda rohkem kui kulda, kuid kulla maapealsed varud on hõbeda omadest tunduvalt suuremad. Aastas kaevandatakse umbes 700 miljonit untsi hõbedat, kogunõudlus on üle miljardi untsi.


Seni on aidanud vana hõbeda ümbertöötlemine ja tootjate aastatega kogunenud ülejäägid nõudlust rahuldada, kuid kui kauaks? Silver Institute’i hinnangul tõuseb 2015. aastaks hõbeda nõudlus 36%.



Allikas: IndexMundi.


Sorgost


Sorgo (Sorghum) on rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt. Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta. Sorgo perekonnas on umbes 30 liiki, neist ühte — harilik sorgo (Sorghum bicolor) — kasvatatakse teraviljana ning teda loetakse maailmas viiendaks kõige olulisemaks teraviljaks. Peamiselt kasutatakse sorgot loomasöödana ja etanooli valmistamisel. USAs, kus sorgo on üpriski populaarne, läheb näiteks 30-35% toodangust etanooli tootmiseks, kuid peamiselt müüakse seda ikkagi söödaks. Väga olulisel kohal Ameerika farmeritele on teravilja eksport. Antud küsimusega tegeleb asutus nimega U.S. Grains Council, olles aktiivselt seotud uute turgude leidmisega. Sihtturgude hulka kuuluvad näiteks Mehhiko ja Jaapan, aga ka arenevad turud (näiteks Maroko ja Egiptus). Tugev eksport toetab sorgo turuhinda, see aga teeb omakorda põllumeeste jaoks sorgo palju atraktiivsemaks.



Allikas: IndexMundi.


Soe ja mõnus peenvill


Vill on terve inimajaloo jooksul olnud üks populaarsemaid tekstiile. Villa eeliseid teiste materjalide ees on palju: see on soe ja tihe ning samal ajal vastupidav, imab niiskust hoides samal ajal naha kuivana. Kuna lammastelt aetakse villa ainult korra aastas, siis villa hind on mingil määral tsükliline, mis teeb ta ennustatavaks. Teisalt kasutavad kavalamad kauplejad seda tsüklilisust ära villa futuuridega kauplemisel. Põhiliseks villa kasutusalaks on tekstiilitööstus, ehitus (soojustusena), vaipade ning teiste pehmemate sisustuskaupade tootmisel. Sünteetiliste materjalide tulek on nõudlust villa järele langetanud. Sünteetika eelisteks on eelkõige odavam hind ning tootmise lihtsus. Põhilisteks villa tootjateks on Austraalia ja Uus-Meremaa farmerid. Ajalooliselt ongi villa hind enim sõltunud just nende kahe riigi ekspordist. Hiljutises finantskriisis tabas suurim nõudluse langus peenvilla, kuid paranenud majandusolud, suhteliselt külmad Euroopa talved ning väike peenvilla pakkumine on hinda üles kergitanud. Peenvilla hind pole kunagi varem nii kõrgel olnud, kui praegu. The New Zealand Merino Company müügijuhi sõnul on villa hinnad Austraalias  laes, seda eelkõige vähese pakkumise ning suure nõudluse tõttu. Villaga kaubeldakse toorainebörsidel üle maailma, kuid peamisteks kauplemiskohtadeks on siiski Australian Wool Exchange (AWEX) ja Australian Securities Exchange (ASX).



Allikas: IndexMundi.


Uurea


Kusiaine ehk uurea ehk karbamiid on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Normaaltingimustel on tegu valge, lõhnatu, tahke ja vees hästi lahustuva ainega. Looduslikult leidub karbamiidi kui biokeemilise nn uurea tsükli ühe produktina kõige rohkem lindude väljaheites ja loomade uriinis, samuti teiste organismide jäänustes. Karbamiidi toodetakse sünteetilisest ammoniaagist ja süsinikdioksiidist. Lõpptoode on nii graanulite, helveste, kristallide ja lahustena kättesaadav. Umbes 90% toodangust kasutatakse väetisena, ülejäänud läheb plastmasside, ravimite, kosmeetikavahendite ja sünteetiliste vaikude tooraineks. Viimasel ajal on uureat hakatud kasutama ka kütuselisandina tema madalate NOx gaaside osakaalu tõttu. Väetisena on karbamiidi eelisteks minimaalne tuleoht, kasutatav tahke ainena, lahusena ning vedelikuna, aine tootmine on suhteliselt keskkonnasõbralik, 46% lämmastiku sisaldus tähendab väiksemaid käitlemis-, ladustus- ja transpordikulusid võrreldes teiste kuivade lämmastiku vormidega.


Karbamiidi aastane tootmismaht on üle 100 miljoni tonni. International Fertilizer Industry Association (IFA) ennustab, et 2014. aastal toodetakse 222 miljonit tonni uureat, mis teeb aastaseks kasvuks 6%. Suurimateks karbamiidi tarbijateks on USA, Hiina ning India, Lähis-Ida regioon peaks lähiaastatel saama aine suurimaks eksportijaks. Uurea hind saavutas oma rekordi 2008. aasta augustis, kui tonni hind oli tõusnud selleks hetkeks 6 kuuga 2,4 korda 770 dollarini. Ning seejärel kukkus hind sama aasta lõpuks 70% 225 dollarini tonni eest. Taoliselt on liikunud ka teiste suuremate väetiste hinnad.



Allikas: IndexMundi.


Kui palju leidub erinevaid kaubeldavaid tooraine artikleid, on raske öelda –erinevate allikate andmetel jääb see number umbes 100 lähedale. Kuid parim võimalus toorainete hinnatõusust kasu lõikamiseks on ehk läbi erinevate indeksite, tuntuimad Rogers International Commodity indeks, Thomson Reuters/Jefferies CRB indeks. Indekside erinevus seisneb nende koostamises – mõnel on metallid suurema osakaaluga, teisel jällegi energia või põllumajandus. Indekseid on võimalik osta läbi börsil noteeritud fondide, exchange-traded fund (ETF) ja exchange-traded notes (ETN). Need jälgivad toorainete indeksite liikumist. Nii kajastab näiteks Rogers International Commodity indeksi liikumist ETN nimega  Elements Linked to Rogers International Commodity Index Total Return (RJI), Thomson Reuters/Jefferies CRB indeksit näiteks ETF nimega GreenHaven Continuous Commodity Index Fund (GCC).



Graafik: Rogers International Commodity indeksi (RICI), Thomson Reuters/Jefferies CRB indeksi (CRY),  S&P500 indeksi (SPX) normaliseeritud kasvud aastast 2000. Allikas: Bloomberg


Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.


http://lhv.delfi.ee/news/4538075?locale=et


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid