USA kasvav välisvõlg võib tuua uue kriisi

Analüütikud hoiatavad, et juhul, kui valitsus midagi ette ei võta, võib USA üha kasvavast võlakoormast välja kooruda uus kriis.

Esimest korda võttis USA välislaenu 1790.aastal Kodusõja rahastamiseks. Toona ulatus laenusumma 75 miljoni dollarini. Sellest ajast on võlakoorem suurenenud ning ulatub tänaseks 11,4 triljoni dollarini. See teeb iga ameeriklase kohta 37 000 dollarit. Summa kasvab aastas triljoni dollari võrra.
Ainuüksi intressikulu ulatus möödunud aastal 452 miljardi dollarini. See on riigieelarves tervishoiu- , sotsiaal- ning kaitsekulude järel järgmine suurem kulu. Lisaks on rahandusministeeriumil üha raskem uusi laenuandjaid leida, edastab CNBC.

«Kui me ei suuda pikas perspektiivis jätkusuutlikku fiskaalpoliitikat tagada, ei ole meil ei rahanduslikku stabiilsust ega majanduskasvu,» tõdes USA keskpanga Föderaalreservi juht Ben Bernanke hiljuti Kongressi ees kõneledes.

Hiiglaslik võlakoorem võib kaasa tuua maksutõusu või vähendada riiklikke teenuseid ning abirahasid või halvimal juhul mõlemad.

Pärast Kodusõda on USA välisvõlast vaba olnud vaid 1834-1835.aastal, kirjutab AP. Võlakoorem on kasvanud sõjaaegadel ning vähenenud rahuajal, kuid üldkokkuvõttes pidevalt kasvanud. Viimaste aastakümnete jooksul on riigi välisvõlg järsult kasvanud. Erandiks on vahemik 1998-2000, kui riigieelarve oli majanduse ülekuumenemise tõttu ülejäägis.

Võlakoormat kasvatasid Iraagi ja Afranistani sõjad ning majanduse turgutuseks tehtud kulutused president George W. Bushi ning nüüdse presidendi Barack Obama valitsemisajal.
Obama tunnistas, et suur võlakoorem ei lase tal öösel rahulikult magada ning lubas valitsemisaja jooksul seda poole võrra vähendada.

http://www.e24.ee/?id=138298