Forbes: aeg on tabudest loobuda ja kullastandard tagasi tuua

Pildil Steve Forbes.

Kullastandardi teemast rääkimine on majandusteaduses ja poliitikute seas rangelt tabu. Sellest tabust on juba ammu aeg vabaneda, ütleb meediaväljaande Forbesi asutaja Steve Forbes.

„Alates George Washingtoni ajast kuni 1970ndate alguseni toimis kullastandard USAs edukalt. Kullastandard on nüüd aastaid olnud ökonomistide ja poliitikute seas tabuteema, kes on seda pilkavalt maha teinud, isegi selle teema üle arutlemise,“ ütles Forbes oma videopöördumises.

„Sellega on kehvasti, sest kullastandard oleks ennetanud sajandi majanduskatastroofi ja praegusi hädasid. Kullastandardiga inflatsiooni me ei saa. See oleks ära hoidnud 2008. aasta finantskriisi õudused,“ selgitas Forbes.

See oleks Forbesi sõnul aidanud vältida ka pretsedenditut intressimäärade allasurumist ning pandeemia ajal ja enne seda toimunud meeletut rahatrükki. Kõik see juhatas meid praegusesse korralagedusse, ütleb ta.

Kuld kui usaldusväärne mõõtühik

„Raha on väärtuse mõõtühik, nii nagu kaal mõõdab raskust, urn mõõdab aega või joonlaud mõõdab vahemaad,“ ütleb Forbes. „Me kõik teame instinktiivselt, et meil on ka turul vaja fikseeritud raskusi ja mõõtühikuid. Galloni maht ei muutu iga päev, samuti ei muutu see, kui palju untse võrdub naelaga, mitu tolli on jalas ja mitu minutit on tunnis.“

Majandus töötab kõige paremini siis, kui selle valuuta on usaldusväärne väärtuse mõõdik. Paljudel erinevatel põhjustel on kuld hoidnud oma sisemist väärtust tuhandeid aastaid paremini kui miski muu – paremini kui hõbe, plaatina, pallaadium, vask, krüptorahad või kookosepähklid, selgitas Forbes.

„Kui kulla hind muutub, siis ei muutu selle väärtus, vaid valuuta väärtus, milles kulda mõõdetakse. Raha, mille väärtus on fikseeritud, teeb ostmise, müümise ja investeerimise lihtsamaks – nii nagu konkreetsete toodete kaalu teadmine teeb poes käimise hõlpsamaks. Üks pint jäätist on täna sama suur kui see oli eile,“ rääkis Forbes.

Alustame debatiga

Kui kullastandardile tagasi minna ja fikseerida ühe untsi hinnaks näiteks 1900 dollarit, siis see tähendaks, et kui kulla hind tõuseb 1900 dollarist kõrgemale, siis tuleb raha hulka vähendada. Kui see langeb madalamale, siis tuleb raha hulka suurendada, ütles Forbes.

„Erinevalt levinud müüdist ei piira kullastandard tehislikult majanduse rahapakkumist. See tähendab lihtsalt, et loodud raha on stabiilse väärtusega,“ selgitas ta. „Kullastandardist ei plaanitud 1970ndate alguses loobuda, aga USA lasi süsteemi õhku ning me ei ole seda kunagi taastanud.“

Forbesi sõnul on pärast seda olnud keskmine majanduskasv ajaloolisest keskmisest tunduvalt madalam. Pärast teisest maailmasõjast tingitud moonutustest taastumist oli USA keskmine aastane majanduskasv kuni kullastandardist loobumiseni 4,2 protsenti. Pärast seda on keskmine kasv olnud kuni pandeemia alguseni 2,7 protsenti.

„Kui me oleks tänu kullastandardile selle kasvumäära säilitanud, oleks keskmise majapidamise aastane sissetulek praegu 70 000 dollari asemel 110 000 dollarit,“ tõi ta näite. „Viskame kullatabu minema ja alustame debatiga!“