Euroopa võlakriis võib järgmisel aastal uuesti hoo sisse saada

27.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Euroopa riigid ei ole suutnud lõhkuda riigi rahanduse ning pankade seotust, mis oli riikide võlakriisi üheks peamiseks põhjuseks. Investorid võivad järgmisel aastal selle haavatava koha uuesti fookusesse võtta, teatas globaalne reitinguagentuur S&P Global Ratings.

Vaatamata üldise järelevalve teostamisele ning eraldusmehhanismide loomisele, mis peaksid taolised ohud välja juurima, on pangad ja riikide rahandus mitmetes riikides jätkuvalt väga seotud. Samuti ei ole oodata, et see lähiajal muutuks, teatas ettevõte neljapäeval avaldatud raportis.

“Pangandussektori probleemid võivad lainetena kahjustada ka riikide rahandust ja vastupidi – me kutsume seda riigirahanduse surmasõlmeks (doom loop),” kirjutasid S&P analüütikud Nicolas Charnay, Cihan Duran ja Karim Kroll. “Samal ajal, kui majanduskasv on nigel, võivad riikide fiskaalsed ja rahapoliitilised erinevused tuua pankade-valitsuste negatiivse seose jälle turgude terava tähelepanu alla.”

Nende uuringus arutletakse selle üle, kuidas kõne all olev seos võib 2024. aastal tuua keerulisi olukordi, sest mitmed faktorid näitavad, et majanduslanguse oht on suur. Samuti tõid nad välja, et 2020. aastal loobuti ajutiselt Maastrichti kriteeriumitest, aga 2024. aastal soovitakse reeglid uuesti kehtestada. See võib riikide vahelisi erimeelsusi veelgi teravdada.

Investorite usaldus võib uuesti ära kaduda

Analüütikud pakuvad välja, et tekkida võib eelmise võlakriisiga sarnane olukord, kus turud kaotavad mõne riigi rahanduspoliitika osas usalduse, mis hakkab omakorda selle riigi panku kahjustama.

“Euroopa Liidu liikmesriikide erimeelsused fiskaalpoliitika osas on järjest suuremad, mis võivad turgude suuremale kõikumisele hoogu juurde anda ning päädida halvimal juhul investorite kindlustunde kadumisega,” kirjutasid analüütikud. Nad tõid näitena välja Suurbritannia 2022. aasta sügisese pensionifondide kriisi, mille üheks sütitajaks oli peaminister Liz Truss.

Teine stsenaarium on selline, kus liikmesriikide otsus rahanduses püksirihma koomale tõmmata hakkab pankasid sellest tekkivate majandusprobleemide tõttu kahjustama. Kolmas ohukoht on keskpankade liialt karm rahapoliitika. Hiljuti hoiatas selle eest ka Itaalia Keskpanga juht Fabio Panetta.

Kuigi pangad on vähendanud seotust riikide ja nende eelarvetega (peamiselt riigivõlakirjade kaudu), siis tõenäoliselt on tegemist tsüklilise nähtusega ning see ei jää püsima, ütlesid analüütikud. Nad nentisid, et riigivõlakirjade pakkumine suureneb ning praegused reeglid ja meetmed kannustavad panku nendesse investeerima.

Euroopa Liit soovib taaskehtestada reeglid, mida enamus riikidest ei täida

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad praegu läbirääkimisi, millised võiks olla valitsustele seatavad fiskaalsed reeglid ja kui kiiresti peaks riigid oma võlakoormaid vähendama hakkama.

Seni kehtinud Maastrichti kriteeriumite järgi ei tohtinud euroala liikmesriigi eelarve puudujääk ületada 3% SKP-st ning riigi võlakoorem ei tohtinud ületada 60% SKP-st. Enamus riikidest on nendest reeglitest üle astunud – euroala riikide kogu võlakoorem moodustab 90% valuutaliidu SKPst. Kusjuures neid reegleid rikuti juba enne 2020. aasta koroonakriisi, mil need pausile pandi.

Samal ajal soovib Euroopa Liit teha rohepöörde läbiviimiseks meeletuid investeeringuid. McKinsey uuringust selgub, et kuni 2050. aastani tuleb niinimetatud kliimaeesmärkide täitmiseks investeerida 28 triljonit eurot. See tähendab iga-aastaselt investeeringuid, mis ulatuvad 3-4%ni Euroopa Liidu SKP-st.

Praegu ei ole täpselt teada, kust see raha tuleb. Olukorda teeb keerulisemaks asjaolu, et paljud riigid on suurendamas ka oma kaitsekulutusi.

Samal ajal on Saksamaa teatanud, et riigid peaksid oma võlakoormat iga aasta vähendama vähemalt 1% võrra SKP-st. Euroopa Komisjon ja Prantsusmaa on seisukohal, et igasugune (kas või vähem kui 1% võrra) võlakoormuse vähendamine järgmise nelja aasta jooksul on hea lahendus. Nelja-aastane ülemineku periood võidakse pikendada aga seitsme aastani, seda juhul, kui valitsus investeerib ELi arvates prioriteetsetesse valdkondadesse, näiteks rohepöördesse.

Euroopa riigid ägavad rekordilise võlakoorma all

Euroopa riikide võlakoormad on võrreldes 2020-21 aastate tippudega veidi alla tulnud, aga peamiselt inflatsiooni tõttu, sest see on kunstlikult paisutanud riikide SKPd, mille suhtes võlakoormat mõõdetakse.

Kõige suurema võlakoormaga riik oli 2023. aasta teises kvartalis jätkuvalt Kreeka (166,5%). Talle järgnesid Itaalia (142,4%), Prantsusmaa (111,9%), Hispaania (111,2%), Portugal (110,1%) ja Belgia (106%). Kusjuures kõige madalam oli võlakoorem Euroopa Liidus Eestis – 18,5%.

Inflatsioon on paari aasta jooksul võlakoormaid mõnevõrra vähendanud, sest võetud võlad on eurodes fikseeritud, aga inflatsioon paisutab riikide sisemajanduse koguprodukti. Sisemajanduse koguprodukt näitab toodete ja teenuste väärtust eurodes, mis riigis teatud ajaperioodil lõpptarbimisse jõudsid. Kuna hinnad on tõusnud, siis see paisutab nominaalset SKP-d ja vähendab seega ka suhtelist võlakoormat.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Kõrgemad intressimäärad toovad Euroopa eelmise aasta võlakriisi lahendamata alusprobleemid järgmisel aastal uuesti esile.

Praegune võlal põhinev rahasüsteem on üles ehitatud nõnda, et võlakoormad peavad pikaajaliselt kasvama. Praeguseks on võlakoormad kasvanud nõnda kõrge tasemeni, et häid variante olukorra lahendamiseks enam ei ole. Jutt püksirihma pingutamisest on ebarealistlik, sest võlakoorma pealt makstakse aina rohkem intressi. See tähendaks Euroopas väga tõsist elatustaseme langust, sest aina suurem osa riikide, ettevõtete ja inimeste rahast läheks sellisel juhul võlgade tagasimaksmiseks. Minu hinnangul ongi võlakoormuse vähendamise eesmärgid saavutatatavad ainult inflatsiooni või elatustaseme drastilise languse kaudu. Inflatsiooni tee tähendab, et Euroopa Keskpank peab looma juurde uut raha, mis tekitab hinnatõusu, aga paisutab ka riikide majanduste norminaalväärtust eurodes. See omakorda tähendab, et võlgade mahu suhe majandusega langeb, mis teeb nende tagasimaksmise lihtsamaks.

Kui riigijuhtidele ja keskpankuritele kohale jõuab, et püksirihma pingutamine tähendab ühtlasi väga raskeid aegu majanduses, siis otsustatakse jälle intressid järsult alla tuua. Arvatavasti hakatakse ka uuesti raha trükkima. Püksirihma pingutamisega pole prantslased ja Lõuna-Euroopa riikide kodanikud aga lõpuks nõus, mis survestab riike valima inflatsiooni teed. See on üks faktoritest, mis hakkab panustama inflatsiooni teise laine tulekusse, mis saab arvatavasti olema palju suurem kui vaikselt lõppev 2021-2023 aastate inflatsioonilaine.