Globaliseerumise hind: USA on kaotanud Hiinale 3,7 miljonit töökohta

Foto: ironwas / Shutterstock.com

10.02.2020

Ameerika Ühendriigid on kaotanud Hiinale 3,7 miljonit töökohta pärast Hiina liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 2001. aastal. Sellisele järeldusele jõudsid USA Majanduspoliitika Instituudi teadurid hiljuti avaldatud uurimuses. 3/4 USAst Hiinasse eksporditud töökohtadest kuulusid tööstussektorisse. Uurimuse kohaselt kaotati aastatel 1999-2011 Hiinale kokku 2,4 miljonit töökohta ning ülejäänud 1,3 miljonit viimase 8 aasta jooksul.

Hiinasse ümber koliva tööstuse sotsiaalmajanduslikest mõjudest ei ole tänaseks jäänud puutumata mitte ükski USA 50st osariigist. Kõige enam on Hiinasse ümber paigutunud tööstusest puudutatud California, Põhja-Carolina, Minnesota, Massachusettsi, Wisconsini, Vermonti, Indiana ja Idaho.

Kõige drastilisemal kujul kahanes USA tööstuspotentsiaal Hiina kasuks arvuti- ja elektroonikasektorites, milles kaotati aastatel 2001-2018 kokku 1 340 600 töökohta ehk enam kui kolmandik kõikidest Ühendriikidest Hiinasse kolitud töökohtadest. Löögist pole pääsenud ka sellised traditsiooniliselt tariifide abil kõige enam turvatud rasketööstuse allharud nagu terase ja alumiiniumi tootmine.

Ükski indikaator ei näita, et USA tööstuse kokkukuivamine oleks peatumas. Ühendriigid mitte üksnes ei kaota Hiinale olemasolevaid töökohti, vaid ühtlasi nad ei ole ühendatud maailmaturu hinnakonjunktuuri tingimustes võimelised looma konkurentsivõimelisi tooteid elektroonikas, tekstiilitööstuses, rasketes kapitalikaupades jne, mis suudaks töökohad tagasi tuua.

Vaatamata president Trumpi poolt välja kuulutatud Ameerika ümbersünni programmile (ingl MAGA – Make America Great Again), mis näeb ette tariifide ja protektsionistlike meetmete abil USA reindustrialiseerimise, pole deindustrialiseerimise protsess viimase kolme aasta jooksul mitte peatunud, vaid jätkub kiirenevas tempos.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Mis on hea Coca-Colale, ei pruugi olla hea General Motorsile ja ammugi Ameerika (ning teiste esimese maailma riikide) tööstustöölistele. Äsja avaldatud makropilt USA radikaalsest deindustrialiseerimisest pärast Hiina liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga on kainestav. Ühtlasi aitavad ülaltoodud numbrid selgemalt mõista, miks Hiina tööstusvõimsus ületab 2020. aastal kordades üle 100 aasta konkurentsitult maailma suurimaks tööstusvõimuks olnud Ühendriikide oma. On vaid aja küsimus, mil industriaalse esimuslikkuse minetanud USA ei suuda dollareid maailmaturgudele juurde pumbates finantseerida oma 3-4 miljoni töölisega sõjatööstuskompleksi ja 700-1000 sõjaväebaasi üle maailma. Nii algab protsess, mis meenutab Rooma garnisonide taandumist 3.-4. sajandil, ent seekord mitte regionaalsel, vaid globaalsel tasandil ning mitte regionaalsete, vaid globaalsete järelmitega.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.