Maailma suurim kullaostja Vene keskpank peatab kullavarumise

Foto: Popova Valeriya / Shutterstock.com

02.04.2020

Venemaa keskpank andis teada, et lõpetab alates 1. aprillist kulla kokku ostmise. Pank ei selgitanud ametlikus teadaandes otsuse tagamaid ega andnud täiendavaid kommentaare. ING panga peaökonomist Dmitri Dolgini hinnangul on panga poolt vastu võetud otsus signaaliks Vene kullakaevandustele, et on aeg suunata oma tarned välismaa klientidele.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Tegemist on märgilise sündmusega maailma kullaturu ja ka geopoliitika kontekstis. Keskpangad ostsid nii 2018. kui ka 2019. aastal rekordkoguse kulda. Kokku moodustavad keskpankade reservid umbes 17% ehk 33 000 tonni maailma 190 000 tonnini ulatuvatest kullareservidest. Vene keskpank on olnud viimasel kümnendil maailma suurim kulla kokkuostja, kasvatades oma kullareserve aastatel 2010-2020 circa 400 tonnilt 2300 tonnini. Kulla kokkuostu peatamise otsus muudab Venemaa 15 aastat väldanud strateegiat, mis seni oli kasvatada jõuliselt riigi kullareserve.

Vene Föderatsiooni kullareservide väärtus dollaris mõõdetuna perioodil 1993-2020

Tegemist on märkimisväärset strateegilist kaalu omava otsusega, mille teeb veelgi kõnekamaks asjaolu, et riigi poliitika 180-kraadisest pöördest informeerivale ametlikule teadaandele ei lisatud mingisugust selgitust. Samuti on kõnekas, et riigi finantspoliitika seisukohalt ülisuurt kaalu omavat uudist kajastati Vene riiklikus meedias minimaalselt ning välispublikule suunatud ingliskeelsetes väljaannetes üldse mitte – olgu mainitud, et viimases on juba aastaid tiražeeritud programmiliselt lugusid, mis toonitavad uhkusega Vene riiklike kullavarude rekordilist kasvu. 200-300-tonnise aastase kullareservide juurdekasvu korral oleks Venemaast saanud USA järel suuruselt teine kullareservidega riik maailmas juba 2025. aastaks. Veel ei ole teada, millal Venemaa keskpank uuesti kulda osta plaanib või kas  olemasolevaid reserve maailmaturule müüma hakatakse.

Põhjuste üle, miks keskpank otsustas kurssi muuta, võib üksnes spekuleerida. Vene Föderatsiooni valuuta- ja kullareservid on maailmas suuruselt neljandad ning jooksevkonto bilanss seni veel ülejäägis (st Venemaa ekspordib rohkem, kui impordib). Seega kriitiline vajadus kulla müümiseks praegusel hetkel puudub.

10 maailma  suurimate kulla ja valuutareservidega riiki

Kõige tõenäolisemalt on Venemaa otsuse tagamaad tulevikku suunatud. Naftahinna dramaatiline kokkuvarisemine maailmaturgudel lööb juba lähitulevikus valusalt Vene riigi finantside pihta. Kuigi Venemaa on suuruselt kolmas kullatootja maailmas, siis isegi kui kogu 320-tonnine kullatoodang suunata 100% ulatuses eksporti, annaks see hetkehindade juures eksporttulu vaid umbes 17 miljardi dollari väärtuses ning suudaks vaid piiratud määral kompenseerida naftahindade langusest tekkivat defitsiiti (2019 teenis Venemaa toornafta ekspordist 121 miljardit dollarit).

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.