Millised riigid valitsevad maailma kullatootmist?

Alljärgnev dünaamiline graafik näitab maailma kullatootmist ning 15 suurima kullatootja positsioonide muutumist perioodil 1991-2018.

Kommenteerib Tavidi peanalüütik Adrian Bachmann

Graafiku koostajate tänuväärne töö peegeldab ilmekalt viimase kolme kümnendi vältel aset leidnud jõujoonte nihkumisi maailma kullatootjate seas. Diagramm toob visuaalsel kujul esile ligi 30 aasta peamised protsessid kullaturul:

• möödunud sajandi teisel poolel maailma kullaturgu valitsenud Lõuna-Aafrika järsk langus domineerivalt positsioonilt;
• Angloameerika väljakujunenud kullaturgude stabiilselt suur pakkumine;
• Hiina ja Venemaa kuulatootmise kiire kasv käesoleval aastatuhandel, turvamaks oma strateegilisi finantspositsioone olukorras, kus maailma reservvaluuta ja finantsturgude domineerimine on endiselt veel USA privileeg.

Kuna kuld on ülim raha, mis paneb suurte konfliktide ja geopoliitilise mõõduvõtmise tingimustes paika riikide reaalse finantsilise võimu (kriiside ja sõdade korral soovitakse riikide vahel arveldada peaaegu eranditult kullas), siis on huvitav võrrelda ka Angloameerika poolt domineeritud läänemaailma ning eeskätt Hiina ja Venemaa poolt alles vormitava Euraasia poliitilismajanduslike blokkide omavahelist positsiooni.

Kullatootmise kogumahte vaadetes on need üsna võrdsed, kuna Hiina ja Venemaa kombineeritud tootmine on sarnane USA, Austraalia ning Kanada kombineeritud mahtudega. Ülejäänud maailma suurimad kullatootjad paigutuksid suure tõenäosusega samuti suhteliselt võrdselt multipolaarse maailma eri leeride vahel.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.