Lisa hinnateavitus

Nakkus levib edasi? Euroopa pankade aktsiad kukkusid järsult

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 24.03.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2188,29 EUR/oz
  
- 38,60 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
28,08 EUR/oz
  
- 1,25 EUR

Saksamaa suurima panga Deutsche Banki aktsia langes reedel kuni 14 protsenti, sest panga maksejõuetuse vastu kindlustamine muutus järsult kallimaks. Credit Suisse päästmine pole investorites rahu tekitanud ning pangandussektori aktsiad on üle terve Euroopa kukkumas.

Mure Euroopa pankade stabiilsuse üle on jätkuvalt suur. Deutsche Banki aktsia on odavnenud juba kolm päeva järjest ning pank on kaotanud sellel kuul enam kui 20 protsenti oma väärtusest. Kindlustuse hind, mis kaitseb võlausaldajaid panga maksejõuetuse eest, hüppas neljapäeva õhtul tublisti kõrgemale, vahendas CNBC.

Silicon Valley Banki kokkuvarisemine ning Credit Suisse erakorraline päästmine UBSi panga poolt on tekitanud investorites hirmu, et probleemid levivad üle teistesse pankadesse. Föderaalreserv otsustas kolmapäeval intressimäärasid tõsta, mis suurendas kartusi veelgi.

Šveitsi ja teiste riikide regulaatorid ning keskpangad lootsid, et Credit Suisse müük kodumaisele rivaalile aitab turge rahustada. Investorid ei ole aga sugugi veendunud, et pangandussektori pingeid suudetakse maandada ning olukord saadakse kontrolli alla.

Deutsche Banki AT1 võlakirjade hinnad langesid samuti järsult. AT1 (Additional-Tier 1) on võlakirjade liik, mis loodi pärast 2008. aasta finantskriisi selleks, et maandada taoliste kriisidega seotud riske. Credit Suisse puhul kanti suur osa turvalisemaks peetud AT1 võlakirju aga maha.

Deutsche Bank on selle nädala lõpus juhtinud kogu Euroopa pangandussektori langust. Saksamaa teine pank – Commerzbank – kaotas 9 protsenti väärtusest, Credit Suisse, Societe Generale ja UBS odavnesid enam kui 7 protsenti, BNP Paribas kukkus 6 protsenti.

Pärast 2019. aasta mitme miljardi euro suurust restruktureerimist on Deutsche Bank teeninud kasumit juba kümme kvartalit järjest. 2022. aastal ulatus panga puhaskasum rekordilise 5 miljardi euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 159 protsenti.

Nakkusoht on suur

Finantsregulaatorid ja valitsused on püüdnud erinevate meetmetega suurema panganduskriisi teket vältida. Reitinguagentuur Moody’s ütles kolmapäeval, et arvatavasti tuleb see neil välja, aga midagi kindlat ei ole.

„Majanduskeskkond on ebakindel ning investorite kindlustunne on habras. On risk, et poliitikud ei suuda praegust kriisi ohjeldada nõnda, et pangandussektoris ja mujal ei tekiks pikaajalisi kahjusid,“ teatasid Moody’se strateegid.

„Me ootasime juba enne panganduses tekkinud stressi, et seis globaalsel krediiditurul muutub 2023. aastal kehvemaks, sest intressimäärad on märkimisväärselt kõrgemal ning majanduskasv on madalam. Osades riikides on ka majanduslangus,“ selgitasid nad.

Moody’s tõi välja, et mida kauem keskpangad intressimäärasid kõrgel hoiavad, seda suurem on risk, et pangandussektori stress levib ka mujale, tekitades veel rohkem finantsilist ja majanduslikku kahju.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Euroopa pangandussektori aktsiate kukkumine ei tule üllatusena. Kriisi on kõrgemalt suudetud ohjeldada, aga aktsiate kiire langus näitab selgelt, et investorite suhtumine institutsioonide lõputu päästmise poliitikasse on kõikuma löönud. Kui varasemalt on igasugused meetmed investoreid pigem rahustanud, siis selle nädala lõpus toimuv näitab, et usaldus süsteemi vastu on murenema hakanud.

Ootan selle protsessi jätkumist, sest on selge, et ajutised meetmed süvendavad alusprobleeme (odava raha poliitikast tekkinud liigsed võlatasemed, kapitali väärpaigutused, liigsete riskide võtmine). Iga päästmine annab teistele pankadele ja finantsinstitutsioonidele sõnumi, et kedagi hätta ei jäeta. See soodustab kehva ja vastutustundetud riskijuhtimist. 

Kõrgemad intressid on päevavalgele toomas praeguse süsteemi nõrkusi ja probleeme, mis on tekitatud madalatest intressidest.

Lugemissoovitus Teile