Veebi hooldustööd 2.03.2024 kell 22.00-10.00
Vabandame!
Lisa hinnateavitus

Numbrid räägivad enda eest: kuld on Eestis edukalt inflatsiooni eest kaitsnud

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 28.12.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
1921,75 EUR/oz
  
+ 30,85 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
21,34 EUR/oz
  
+ 0,35 EUR

28.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Andmed näitavad, et kollane metall on erinevate ajaperioodide lõikes Eesti inimesi edukalt inflatsiooni ehk raha väärtuse languse vastu kaitsnud.

Kuigi on ka lühemaid perioode (mõned aastad), kus kulla ostujõud on langenud, siis viimase paari kümnendi jooksul on kuld aidanud inimeste ostujõudu isegi kasvatada. Ja seda mitmekordselt.

Vaatame, kuidas on kullal võrreldes inflatsiooniga viimase kümne aasta jooksul läinud. Tarbijahinnad on 10 aasta jooksul tõusnud 49 protsenti, kulla hind on samal ajal kallinenud 78 protsenti. Allpool olevalt graafikult saab vaadata, kuidas kulla hind on viimase kümne aasta jooksul võrreldes tarbijahindadega liikunud.

Kulla untsihind oli kolmanda kvartali lõpuks 1748,4 eurot. Viimane vaadeldav kvartal on just selle aasta kolmas, sest viimase kvartali tarbijahinnaindeksi andmeid pole artikli kirjutamise hetkel Statistikaamet veel avaldanud. Mõni päev enne aasta lõppu kauples kullaunts 1871,8 euro juures. Kui vaadata kuude lõikes, on kuld viimase kümne aastaga kallinenud enam kui 100 protsenti.

Ühe, kolme ja viie aasta võrdlus

Võrdleme kulla hinda tarbijahinnaindeksiga (THI) ühe, kolme, viie, 10, 15 ja 20 aasta lõikes. Viimase aasta (2022. november – 2023. november) jooksul on tarbijahinnad tõusnud 4 protsenti, kulla hind on kallinenud aga 10,5 protsenti.

Muidugi on ka perioode, kus kulla hind on inflatsioonist aeglasemalt tõusnud või sootuks langenud. Need on aga olnud lühiajalised. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on tarbijahinnad tõusnud 37,4 protsenti, kulla hind tõusis samal ajaperioodil 25,5 protsenti.

Kui vaadata aga viimast viit aastat (2018. aasta november – 2023. aasta november), siis on kulla hind tõusnud 73 protsenti, tarbijahinnad on samal ajal kasvanud 38,3 protsenti. Seega on kuld viimase viie aasta jooksul Eestis ostujõudu mitte ainult säilitanud, aga ka märkimisväärselt kasvatanud. Sama kehtib ka viimase kümne aasta kohta. Olgu öeldud, et allpool olev 10 aasta võrdlus on üleval pool välja toodud graafikuga veidi erinev, sest ühes on arvestatud kulla hinnatõusu ja inflatsiooni kvartalite lõikes, teises kuude lõikes.

Vaatame ka pikemat ajavahemikku. Võtame ette viimased 20 aastat. Tarbijahinnaindeks on alates 2003. aasta detsembrist tõusnud 126,5 protsenti, kulla hind on samal ajal kallinenud eurodes aga lausa 463 protsenti. Seega on kuld 20 aasta jooksul oma ostujõudu Eestis enam kui kaks korda kasvatanud. Kuld on 20 aasta jooksul silmad ette teinud ka sisuliselt kõigi pensionifondide tootlusele, selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kuld on aidanud ostujõudu ka kasvatada

Mida pikemat ajaperioodi vaadata, seda selgem on, et kuld on läbi ajaloo aidanud vara ja ostujõudu säilitada. Eestis ja ka paljudes teistes riikides on kuld viimase 20 aasta jooksul lisaks ostujõu säilitamisele aidanud seda ka kasvatada.

Tõsi küll, sellele eelnes periood 80-90ndatel, kus kulla hind liikus enam kui 10 aastat sisuliselt külgsuunas. Samas tasub arvestada, et enne seda toimus väga märkimisväärne tõus, kus kulla hind tõusis 70ndate kiire inflatsiooniperioodi ajal mitukümmend korda.

Samuti ei olnud 80ndate lõpus ja 90ndate alguses läänemaailmas neid majandusprobleeme, millega me täna silmitsi seisame. Näidetena saab välja tuua riikide rekordilised võlakoormad, finantskriisid, keskpankade rahatrüki ja riigieelarvete paisuvad puudujäägid.

Pikaajalise investori jaoks polnud ka 90ndad kullaturul midagi katastroofilist. Need, kes terve kümnendi vältel kulda ostsid ja kannatlikud olid, said osa 2000ndate järsust hinnatõusust – aastatel 2000 kuni 2011 tõusis kulla hind enam kui viis korda.

Pikem periood ja ostude hajutamine annavad parema tulemuse

Erinevate perioodide andmed näitavad meile, et mida pikaajalisem on vaade, seda paremini kuld vara ostujõudu säilitab. Seega on sarnaselt teistele varadele füüsilisse kulda investeerides oluline enda jaoks läbi mõelda, milline on investeeringu ajahorisont.

Kuna kulla hind võib lühiajaliselt palju kõikuda, siis on mõistlik investeeringuid ka ajas hajutada – see tähendab, et ühe suure ostu asemel võib teatud summa investeerida näiteks kahes (või ka enamas) jaos iga kvartali tagant. Ostude hajutamine aitab hinnariski maandada ning võimaldab vältida olukorda, kus üks suur investeering tehakse mõne hinnatipu ajal.

Andmed näitavad, et väga edukas on ka kindlaksmääratud regulaarne ostmine (ostuhinna keskmistamine). See on strateegia, mille puhul ostetakse regulaarselt teatud ajavahemiku tagant mingi kogus väärismetalle. See tähendab, et turu ajastamise ja hinnapõhjade püüdmisega ei pea tegelema. Kui hind langeb ja investeeritav summa on sama, saab selle eest koguseliselt rohkem kulda. Kui hinnad aga tõusevad, siis on varasemalt tehtud oste ka madalama hinnataseme juures.

Regulaarne ostmine aitab vältida ka olukordi, kus investor võib näiteks emotsioonide ajendil investeerida suure summa ajal, kus hinnad on lühiajaliselt tipus. Näiteks võib tuua mõne geopoliitilise sündmuse (nt sõda), mille järel tuntakse tugevaid emotsioone, mis omakorda tekitavad turul lühiajalisi ja järske hinnatõuse. Reeglina ei ole need järsud liikumised aga jätkusuutlikud. Geopoliitiliste sündmuste ja kulla hinna seoste kohta saab pikemalt lugeda siit.

Mõju avaldab ka hind ise. Kui hind tõuseb, siis tekib hirm kasumist ilma jääda, kui hind langeb, tekib hirm kaotuste suurenemise ees. See tekitab olukorra, kus tihtipeale ostetakse kõrgel hinnatasemel ja müüakse madalal. Ostuhinna keskmistamine ja konkreetse strateegia järgimine aitab hirmust ja ahnusest tulenevaid halbu otsuseid vältida.

Lugemissoovitus Teile