Ray Dalio: Hiina ja Jaapan võivad loobuda USA võlakirjadest

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 09.10.2026
Kulla hind (XAU-EUR)
3 746,65 EUR/oz
  
+ 11,95 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
54,17 EUR/oz
  
- 0,19 EUR
Foto: Wikimedia commons

08.10.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Maailma suurima riskifondi asutaja Ray Dalio hoiatas, et Hiina ja Jaapan, kes on ameeriklaste ühed suurimad välismaised võlausaldajad, võivad USA riigivõlakirjadest loobuda.

USA riigivõlast umbes kolmandik on laenatud välismaalastelt ning suur osa sellest rahast tuleb Jaapanist ja Hiinast. “Hiina ei taha enam USA riigivõlakirju osta, põhjusteks on nii majanduslikud kui geopoliitilised probleemid,” ütles Dalio. “Kui sul on laenuvõtja ja laenuandja suhe ning samal ajal olete vaenujalal, siis on tegemist väga keerulise dünaamikaga.”

Ta lisas, et Jaapan on USA-le laenanud “palju raha” ning nüüd soovitakse seda tagasi saada.

Dalio andis oma kommentaarid ajal, mil USA rahandusminister Scott Bessent püüab võlakirjainvestoreid rahustada. USA riigivõlakirjade hinnad on viimastel kuudel kiiresti kukkunud ning intressid on üles liikunud – see ähvardab niigi suuri intressimakseid veelgi paisutada. Bessent ütles, et USA majanduskasv ning valitsuse kulutuste piiramine “muudavad olukorda kiirelt” ning peagi suudetakse võla kasvu aeglustada.

Dalio kommentaarid näitavad, et Bessent pole paljude investorite jaoks veenev. Maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi asutanud Dalio kordas oma hoiatust, et USA seisab kolme aasta jooksul silmitsi potentsiaalse võlakriisiga. Tema sõnul on mitmed laenuvõtjad juba praegu tugeva surve all.

Riigivõlakirjade hinnad on sellel nädalal mitu kuud kestnud langust jätkanud. USA 10-aastaste võlakirjade intress tõusis 5,3 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2002. aastast.

Võlakirjade hinnad kukuvad ja intressid lähevad üles, sest aina rohkem investoreid on oma tähelepanu suunanud riigivõla kasvule ning inflatsiooniriskidele. Samad mured on ka mitmetes teistes riikides, eelkõige Prantsusmaal, kus riigivõla pealt makstavad intressid kasvavad kiireimas tempos alates euro kasutuselevõtust.

Dalio ütles, et Prantsusmaa “on jõudnud oma laenuvõimekuse piirini” ning paljud investorid, kes võlakirju müüvad, arvavad sama.

Jaapan ja Hiina

Jaapan on USA suurim välismaine võlausaldaja. Teisisõnu, jaapanlaste käes on rohkem USA riigivõlakirju kui ühelgi teisel välismaa investoril. Eelmisel kümnendil oli see tiitel veel Hiinal. Mõlemad riigid on viimasel ajal USA võlakirju müünud.

Jaapan vähendas juulis USA võlakirjade mahtu $13 miljardi võrra, 1,1 triljoni dollarini. Samal kuul oli Jaapani ametivõimudel vaja ka raha jeeni kursi toetamiseks ehk riik sekkus valuutaturule. Riigi rahandusministeeriumi avaldatud andmed viitasid sellele, et Tokyo müüs osa välismaa varadest maha, et rahastada jeeni toetamist. Veel aasta alguses oli Jaapanil $1,24 triljoni väärtuses võlakirju.

Hiina oli USA suurim võlausaldaja eelmisel kümnendil – 2013. aastal olid nad USA-le laenanud 1,3 triljonit dollarit, mis moodustas kogu USA riigivõlast lausa 8 protsenti. Selle aasta juuliks oli see näitaja langenud 618 miljardi dollarini ehk kaks korda madalamale. Samal ajal on ka USA võlg kiiresti kasvanud, mis tähendab, et Hiina käes on nüüdseks vaid 1,5 protsenti USA riigivõlakirjadest.

Lugemissoovitus Teile