Rohepöördega kaasneb tohutu metallide puudujääk ja hinnatõus

10.10.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Roheenergia metallide nõudlus kasvab 2030. aastaks enam kui 400 protsendi võrra, teatas Energia Ülemineku Komisjon (Energy Transition Comission, ETC).

Pakkumine ei suuda sellega aga sammu pidada. Allpool on Appian Capital Advisory analüüsi põhjal koostatud infograafika, mis annab ülevaate sellest, milliseks saavad olema puudujäägid 2030. aastaks. Samuti on välja toodud, kui suuri investeeringuid on vaja selleks, et defitsiiti vältida ja turg tasakaalu viia. Analüüsis kasutati nii ETC kui ka USA Geoloogiateenistuse andmeid.

Kokku tuleks roheenergia metallide kaevandamise suurendamiseks investeerida sadu miljardeid dollareid.

Millised materjalid on kõige olulisemad?

Roheenergiale üleminek on ambitsioonikas plaan, mille jaoks ei ole vaja ainult tehnoloogilisi uuendusi. See eeldab ka tohutus koguses materjale. Näiteks:

Grafiit ja koobalt: kriitilised metallid elektriautodes ja energiasalvestusseadmetes.

Nikkel: akude jõudluse parendamiseks väga oluline metall, samuti kasutatakse tuulikutes ning hüdroelektri tehnoloogiates.

Vask: vajalik elektrijuhtmetes ning energiataristu ülesehitamisel.

Liitium: väga oluline materjal elektriautode akudes ning energiasalvestusseadmetes.

Tohutu nõudluse kasv

Kui praeguse rohepöördega minnakse samamoodi edasi, siis näeme väga märkimisväärset nõudluse kasvu suure hulga metallide puhul. Kusjuures lisaks eelpool nimetatud metallidele on väga olulised ka mitmed väärismetallid, näiteks plaatina, pallaadium ja hõbe. ETC prognoosib, et niinimetatud puhta energia tehnoloogiate nõudlus hõbeda järele kasvab 2050. aastaks praeguselt tasemelt neljakordseks.

Praegu ei ole näha, et poliitikud keskenduksid kõige olulisemale ehk kaevanduste tootmise ülikiirele suurendamisele. Näiteks vasekaevanduse nullist rajamine võib võtta aega kuni 20 aastat. Huvi selle teema vastu tundub olevat nigel, mille tõttu ootan, et turgudel tekivad järgmise 10 aasta jooksul kolossaalsed puudujäägid. Suured puudujäägid tekitavad omakorda ka suuri hinnatõuse.

Toorainete hinnad kipuvad liikuma aastakümneid kestvate tsüklitena. Viimane tõusutsükkel sai läbi 2011. aastal, mil lõppes Hiina taristuinvesteeringute buum. 2000ndatel ehitas Hiina tohutult teid, sildu, tunneleid ja muud taristut, mis vedas toorainete hindu kõrgemale. Pärast buumi lõppemist kukkusid mitmete tööstusmetallide hinnad enam kui poole võrra ning jäid 2010ndate vältel madalale tasemele. Minu hinnangul algas 2020. aastal uus toorainete tõusutsükkel, mis kestab aastakümneid. Selle peamiseks kütuseks saabki olema rohepöörde ning arenevate riikide energia- ja toormenõudluse kasv.

Rohepööre on inflatsiooniline

Toorained on teiste varaklassidega võrreldes minu hinnangul küllaltki alahinnatud. Toorainete võimalikust suurest hinnatõusust rääkisin ka aprillis avaldatud videos:

Toorained, eelkõige energia, on majanduse kõige olulisemaks sisendiks. Kui nende hinnad tõusevad, siis kipub see kergitama ka kõigi teiste toodete hindu. Kui arvestada siia juurde, et rohepöörde läbiviimise hind ulatub kümnetesse triljonitesse dollaritesse ning juba praegu on võlatasemed ja eelarvete puudujäägid kolossaalsed, siis raha selle jaoks arvatavasti laenatakse (loe: trükitakse). Selle maksavad lõpuks inflatsiooni kaudu kinni aga kodanikud. Rohepööre on äärmiselt inflatsiooniline protsess. Inflatsioon aga kipub iseennast toitma, sest kaitset inflatsiooni vastu pakuvadki needsamad toorained. Kui investorid toorainetesse pagema hakkavad, tõusevad nende hinnad veelgi kiiremini, mis annab omakorda inflatsioonile hoogu veel juurde.