Ajalugu
Sõna Krugerrand moodustavad Paul Krugeri nimi ning Lõuna-Aafrika rahaühik rand. Kuni 2017. aastani tunti maailmas vaid Krugerrandi kuldmünte, ent siis täienes mündipere 50. juubeli puhul hõbemündiga. Esimene tiraaž oli limiteeritud, ent 2018. aastal hakati tootma ka hõbedast investeerimismünte.
Hõbemündi kujundus on laenatud maailmakuulsalt Krugerrandi kuldmündilt. Presidendi portree Krugerrandi esiküljel on mündikunstniku Otto Schultzi looming. Mündi tagaküljel kujutatud hüpikgasell (Antidorcas marsupialis) on Lõuna-Aafrika rahvusloom, kes on oma nime saanud iseloomuliku hüpleva liikumisviisi tõttu. Looma jalge all on näha üht Lõuna-Aafrika tuntuimat aaloed nimega Aloe claviflora, taim on levinud eelkõige just kuival sisemaal, kus on ka hüpikgasellide elupaik. Tagakülje kujundas tuntud Lõuna-Aafrika skulptor Coert Steynberg.
Erinevalt Krugerrandi kuldmündist, mil pole kummalgi küljel kirjas nominaalväärtust ning mille nimiväärtus on täpselt nii suur, kui on selles sisalduva ühe untsi puhta kulla hetkehind maailmaturul, on Krugerrandi hõbemündi nominaalväärtuseks 1 Lõuna-Aafrika rand.
Krugerrandi mündi looja oli Lõuna-Aafrika kullatööstus
Eelmise sajandi keskel oli Lõuna-Aafrika maailma suurim kullakaevandaja – ligi 50% kogu maailmas igal aastal kaevandatud kullast pärines just nimelt sealt. Et hõlbustada oma rikkalike kullavarude müümist, tuldi mõttele luua investeerimiseks mõeldud käibemünt, mis oleks valmistatud vaid Lõuna-Aafrika kaevandustest pärit kullast. Lõuna-Aafrika keskpank kiitis selle mõtte heaks ning andis loa Krugerrandi kuldmüntide vermimiseks. Mündil puudus nimiväärtus, kuid selle hind oli seotud kulla maailmaturu hinnaga ning Krugerrand sai seadusliku maksevahendi staatuse. Alates 1970ndate algusest vastutab müntide tootmise eest South African Mint, päris esimesed mündid vermiti Saksamaal. Krugerrand on kõige edukam kuldmünt, mis Lõuna-Aafrika Vabariigis iial välja on antud.
Krugerrandi mündil kujutatakse president Krugerit
Krugerrandi mündi esiküljel on kujutatud Stephanus Johannes Paulus Krugerit, Lõuna-Aafrika Vabariigi ehk tollase Transvaali endist presidenti. Kruger sai rahvusvaheliselt tuntuks kui Buuri vastupanujõudude juht Inglise-Buuri sõjas 19. sajandil lõpul. Buurid ehk peamiselt hollandi keelt kõnelevad Euroopa asunikud Lõuna-Aafrikas otsustasid rajada iseseisva riigi nimega Transvaal. Paulus Krugerist, kes oli buuride järeltulija, sai Lõuna-Aafrikas Briti võimu all elavate buuride juht võitluses iseseisva riigi eest.
Kruger oli pärit lihtsast perest. Ta sündis Lõuna-Aafrikas vanaisa rajatud talus 1825. aastal ning käis koolis vaid napid kolm kuud. Samas tulid tema suurepärane jahipidamise ja ratsutamisoskus kasuks väeteenistuses Transvaali armees. Kruger tegi sõjaväes kiiret karjääri ning juba neljakümnendate eluaastate alul edutati ta Transvaali vägede komandant-kindraliks. Kruger polnud lihtsalt sõdur, vaid ka suurepärane diplomaat. Just Krugeri diplomaatilised võimed olid buuride esimeses kokkupõrkes brittidega 1877. aastal need, mis kindlustasid buuride võidu. Tänu oma suurele populaarsusele valiti Kruger kolm aastat hiljem Transvaali Vabariigi üldvalimistel presidendiks.
Krugerrandi kuld pärineb maailma kõige rikkalikumast kullamaardlast
Kahjuks ei jäänud rahu buuride ja Briti võimu vahel kauaks kestma, kuna Witwatersrandi piirkonnast Transvaali Vabariigi aladelt avastati suured kullavarud. Witwatersrandi kandis asuvad tänase päevani maailma suurimad kullamaardlad ning arvatakse, et ligi 45% kogu maailmas iial kaevandatud kullast pärineb just sellest Lõuna-Aafrika piirkonnast. Britid, otsustanud saada see tohutu rikkus enda kontrolli alla, saatsid buuride vastu hiigelsuure sõjaväe, üle 400 000 mehe. Buurid jäid brittidele tugevasti alla ja kaotasid sõja ning 1902. aastal oli Transvaal sunnitud taas Briti impeeriumi võimu alla minema. President Krugeril õnnestus Euroopasse põgeneda, ta ei naasnud iial Aafrikasse ning suri eksiilis 14. juulil 1904 Šveitsis.
South African Mint
Eelmise sajandi keskel oli Lõuna-Aafrika maailma suurim kullakaevandaja – ligi 50% kogu maailmas igal aastal kaevandatud kullast pärines just nimelt sealt. Et hõlbustada oma rikkalike kullavarude müümist, tuldi mõttele luua investeerimiseks mõeldud käibemünt, mis oleks valmistatud vaid Lõuna-Aafrika kaevandustest pärit kullast. Lõuna-Aafrika keskpank kiitis selle mõtte heaks ning andis loa Krugerrandi kuldmüntide vermimiseks. Mündil puudus nimiväärtus, kuid selle hind oli seotud kulla maailmaturu hinnaga ning Krugerrand sai seadusliku maksevahendi staatuse. Alates 1970ndate algusest vastutab müntide tootmise eest South African Mint, päris esimesed mündid vermiti Saksamaal. Krugerrand on kõige edukam kuldmünt, mis Lõuna-Aafrika Vabariigis iial välja on antud.
