Hollandi Willem III 10 kuldnat

Ajalugu

Kuningas Willem III 

Kuningas Willem III sündis aastal 1817 ja päris oma isalt trooni 1849. Sõjaväelase taustaga Willem oli lihtne mees, konservatiivne kuju, kes armastas sõjaväge ja pani pahaks igasuguseid piiranguid kuninglikule võimule. Ta oli populaarne lihtrahva hulgas, kuid Hollandi liberaalsem seltskond ei suhtunud temasse nii soosivalt. 

Kui jätta kõrvale kuningas Willemi III isiksus, siis tegelikult jäi tema valitsusaega iseloomustama majanduse kiire areng aastatel 1850–1900. Enne 19. sajandi keskpaika oli Holland üle elanud mitu majanduskriisi, epideemiat ja looduskatastroofi, mis tekitasid mõningase mahajäämuse võrreldes teiste Euroopa riikidega. Õnneks kõik see muutus kuningas Willem III valitsusajal.

Aastaks 1890 oli tööstuslik kogutoodang võrreldes 1820. aastaga peaaegu kahekordistunud ja koos mõningate reformidega, et suurendada eksporti, spetsialiseerus Holland põllumajandustoodetele. Kvaliteet, mis on säilinud tänapäevani. Kaupade trantsportimiseks rohkem kui 2000 kilomeetri kaugusele ehitati uusi raudteid, sadamaid ja kanalite võrgustikke. Sajandi lõpuks taastas Holland oma hiilguse ning kuningas Willem III valitsusaega hakati kindlalt pidama riigile soodsaks ajajärguks. Kuningas Willem III valitses kuni oma surmani aastal 1890, jättes trooni oma tütrele ja tulevasele kuningannale Wilhelminale.

Hollandi kulden - kuldne münt

Läbi ajaloo on ikka olnud nii, et rahvus kes suudab ära kasutada oma eeliseid, suurendab edukalt oma territooriumit ja varandust. Holland ei olnud selles suhtes erand. Kuid Hollandi rahva kuulsusrikas ajalugu meresõitjatena ja koloniaalvalduste rajajatena sai alguse hoopis kalast.

Ajal kui Põhjameri oli kalu täis, said hollandlastest efektiivsed kalamehed. Selleks, et püüda rohkem kala ja saada selle eest ka rohkem raha, täiustasid nad laevade ehitamise tehnikaid ja see viis kiirete ja stabiilsete aluste ehitamiseni. Hollandi fluyt võttis pardale rohkem kaupa ja vajas vähem meeskonda, kui konkurentide laevad ja oli odavam toota. 16. sajandil leiutasid hollandlased tuuleveski. Tuule jõul töötav saeveski tegi palgist saematerjali efektiivsemalt ja sealt tuli laevaehitusse suur kokkuhoid.

1670-aastateks oli Holland kogunud hiigelsuure kaubalaevastiku, seal oli rohkem laevu kui Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanial kokku. Kuna hollandlased olid hingelt kaupmehed, siis nad purjetasid nii Ameerikasse kui ka Kaug-Itta, luues teel mitmeid kasumlikke kolooniad. Aja jooksul sai Hollandist üks maailma peamisi kaubanduse sõlmpunkte.

Kaubanduse hõlbustamiseks oli vaja vahetuskauppa ja Holland hakkas välja andma suurt sortimenti erinevaid kuld- ja hõbemünte. Hollandi dukatid, pennid ja florinid olid vaid mõned rahade nimetused, mida kaupmehed üle maailma levitasid. Kuldnal oli aga veidi teine ülesanne täita.

Hollandi kuningriigi loomisel aastal 1815, koondati kõik erinevad Hollandi provintsid ühe valitseja alla ja kuldnat tutvustati kui uue kuningriigi ametlikku raha ning seda rolli hoidis kulden kuni aastani 1933. Kuldnaid vermiti nominatsioonides 5, 10 ja 20. 10-kuldnane sai neist kõige populaarsemaks. Mündi proov ja mõõdud jäid samaks 115 aastat, ainult disainis tehti mõned tillukesed muudatused ja see on kindel tõend mündi populaarsusest. Kõige rohkem vermiti kuningas William III ja kuninganna Wilhelmina portreedega kuldnaid.